0

Lihula kaitseliitlased külastasid Tartu rahu aastapäeval vabaduse teetähiseid

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Küünlapäeval, 2. veebruaril aastal tähistas Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii Tartu rahu 98. aastapäeva küünalde süütamisega meie vabaduse teetähiste ja mälestuspaikade juures.

Arvestades asjaolu, et uue Lääneranna valla territooriumi lõunapiir kattub peaaegu täielikult 1920.–1940. aastatel toiminud Lääne maakonna administratiivse piiriga, otsustati külastada kõiki meie valla territooriumil asuvaid Vabadussõja mälestussambaid. Lisaks sellele ka Illustes asuvat riigivanem Jaan Teemanti sünnikodu lähedale paigutatud mälestuskivi ja Karuse kirikus asuvat vabadussõja mälestustahvlit.

Kargel ja lumisel hommikul kohtusidki kolm üksikkompanii võitlejat lumise Lihula Vabadussõja mälestussamba juures, kus austati langenud kangelasi ja seisatati hetkeks.

Sealt liiguti edasi läbi Vanamõisa Mihkli surnuaiale, kus asuva Mihkli Vabadussõja mälestussamba juures heisati trikoloor ja meenutati lisaks Vabadussõjas langenutele ka metsavendi kes langesid meie vabaduse eest ja kelle surnukehad on maetud sinna kalmistule.

Põigati ka sisse Mihkli kiriku juurde, et austada metsavend Hirmus Antsu elik Ants Kaljuranna tegusid meie vabaduse eest seismisel. Sealt liiguti läbi Koonga Paadrema kalmistule, et peatuda kirjanik Karl Ristikivi haual ning siis ootas meid juba ees riigivanema mälestuskivi.

Jaan Teemant on sündinud Paadrema jõe ääres ja olnud riigivanem kahel korral – 1925.–1927. ja 1932. aastal. Mees, kes väärib austust oma sirgeseljalisuse eest. Lõpetasime oma ringreisi Karuse kirikus, kus seisab mälestustahvel esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud meestele. See tahvel on olnud omal kohal 81 aastat ja seda ei ole kordagi maha võetud ega purustatud. Samas pidasime kirikus ka väikese hingepalve ning palusime hingerahu kõigile, kes on võidelnud, kannatanud ja hukkunud Eesti vabaduse nimel.

Suur tänu Rainis Kukispuule ja Peep Põldäärele, kes leidsid aega meenutada ja mälestada Tartu rahu ja langenud sõdureid.

Meelis Malk, KL Lääne maleva LüK kaplan ja teavituspealik

PS. Pisut kurvaks tegi meele, et eestlaste jaoks sellisel tähtsal päeval ei lehvinud mitte kõikjal trikoloorid. Iga eestlase ja riigi kodaniku aukohus on lipupäevadel meie kaunis riigilipp lehvima seada. Me elame vabal maal ja meil on see au ning rõõm näha neid värve lipuna lehvimas ja kodusid kaunistamas.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz