1

„Raamat Eestimaa rootslastest” räägib ühe rahvakillu nukravõitu ajaloost

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Toimeteja Anu Saluäär-Kalli ja tõlkija Ivar Rüütli koostöös on Argo kirjastuses eesti keeles ilmunud „Raamat Eestimaa rootslastest”. Foto Arvo Tarmula

Rootsi kultuurifondi eestvõttel ja Ivar Rüütli tõlkes nägi äsja ilmavalgust eestirootslaste kultuurilugu tutvustav „Raamat Eestimaa rootslastest”, mida esitleti eile Haapsalus Rannarootsi muuseumi sünnipäevapeol.

Vastilmunud raamat keskendub eestirootslaste elule peaaegu 100 aasta jooksul ehk alates usulisest ja rahvuslikust ärkamisest 19. sajandi keskpaigas kuni 1939. aastani, enne baaside lepingu sõlmimist. Tegemist on pöördelise ajajärguga eestirootslaste ajaloos, mil Rootsist saabusid siia misjonärid, loodi oma ühing Svenska Odlingens Vänner (Rootsi Hariduse Sõbrad), asutati koole ja löödi kaasa poliitilises elus. Ühelt poolt kajastuvad raamatus ühiskondlikud muutused, teisalt heidetakse pilk eestirootslaste igapäevaelule ja piirkondadele, samuti leiab sealt väikerahvale oluliste isikute elukäigu.

Ivar Rüütli sõnul näitab raamat nii ühiskonna muutumist kui ka olmet ja olustikku eestirootslaste endi silme läbi. „See on tugevalt seotud kohaajalooga – natuke nostalgiline tagasivaade, mis oma tonaaluselt on mõneti emotsionaalne, kuid kus on huvitavaid mõttekäike,” kirjeldas Rüütli. „See ei ole kuiv raamat, vaid kohati peente irooniliste torgetega,” lisas ta.

Rüütli sõnul võiks raamat huvi pakkuda üsna laiale ringile lugejatele – õpetajatele, giididele, kõigile neile kes on huvitatud nii eestirootslaste asuladest kui ka kultuurist ja eluolust. Tegemist on kõige põhjalikuma seni eesti keeles ilmunud ülevaatega eestirootslastest, rannarootsi asualadest, inimestest, ajaloost ja rahvakultuurist.

Nüüd eesti keelde jõudnud „Raamat Eestimaa rootslastest” ilmus rootsikeelsena 1992. aastal koguteose „En bok om Estlands svenskar” neljanda osana, mille toimetaja oli Noarootsist pärit kooliõpetaja ja ühiskonnategelane Viktor Aman. Koguteose kolm esimest osa räägivad eestirootslaste varasemast ajaloost, rahvakultuurist ja murretest. Neist on varem eesti keelde tõlgitud vaid eestirootslaste Teise maailmasõjaaegse ümberasumise kirjeldus, mis ilmus Argo kirjastuses kolm aastat tagasi tagasi pealkirja all „Äraminek. Eestirootslased Teise maailmasõja ajal ja lahkumine Rootsi”.

Ivar Rüütli sõnul on tal äsjailmunud raamatuga ka isiklik side. 1990. aastatel, mil Rüütli töötas Noarootsi gümnaasiumi õpetajana, kes muuhulgas pidi õpetama ka eestirootsi kultuuri ja ajalugu, kinkis talle rootsikeelse originaali selle toimetuse koleegiumi kuulunud Elmar Nyman. „Ilma selle raamatuta oleksin olnud püsti hädas,” tunnistas Rüütli.

Raamatu toimetaja Anu Saluäär-Kall, kes on tõlkinud rootsi keelest eesti keelde mitu eestirootslaste ajalugu puudutavat raamatut, lisas, et võttis seekord toimetajatöö vastu puhtast huvist eestirootslaste vastu. „Selle raamatu puhul on küll tegemist teatmeteosega, aga seda saadab koostaja Viktor Amani hääl, mis jutustab ühe rahvakillu nukrat ajalugu ja igatsust kaotatud kodumaa järele,” ütles toimetaja.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Raamat Eestimaa rootslastest – Andres Laiapea

[…] Võimas mälestusmärk väikesele rahvakillule, kes on jätnud Eesti ajalukku suure jälje. Kirjastuselt Argo, esitlusest kirjutas detsembris Lääne Elu. […]

wpDiscuz