Haldusreformijärgne Läänemaa pole veel paari kuudki vana, kui hakkab välja tulema, et ühinemisel on ka oma varjuküljed. Nõva valla kontojääk on 6000 eurot, maksmata arveid on 30 000 euro kanti ja pole suurt lootust, et need aasta lõpuks tasutud saaksid.
Kui Nõva omadega ise hakkama ei saa, tuleb arved maksta Lääne-Nigula vallal, sest koos ühinemisega sai uus vald maa ja rahva ning võlad. Mis aga saanuks siis, kui Nõva oleks pidanud jätkama iseseisva omavalitsusena?
Võiks ju kahtlustada, et tulumaksu laekumist planeeriti Nõval meelega liiga optimistlikult, sest oli ette teada, et ühinemine tuleb. On ju Nõva olnud pigem haldusreformi vastu kui poolt, miks siis mitte see viimane aastake võtta ja üle jõu elada? Või planeeriti eelarves 16,3 protsenti tulumaksu laekumise kasvu tõepoolest lihtsameelsusest. Vallas, kus elab 220 tööealist elanikku? Arusaamatuks jääb, miks ikkagi ei pandud enampakkumisele nelja vallale kuuluvat maatükki, mis tõenäoliselt müüduks maha planeeritud 24 000 eurost kallimalt? Vastuseid neile küsimustele ei ole.
Finantsist Sirje Laas pidas realistlikuks viis korda väiksemat tulumaksu kasvu, ometi kirjutati eelarvesse viis korda suurem. Vallavanem Deiw Rahumägi käsib volikogul üksteisele otsa vaadata. Volikogu esimees Peeter Kallas ütleb, et ei pidanud õigeks enne ühinemist valla vara müüa. Selle kohta, kas on õige peaaegu pankrotis vallana ühineda, ei ütle Kallas midagi. Mis tehtud, see tehtud. Ja üldse, vallavanem vahetus, segadust oli palju, kooliga läksid probleemid üha teravamaks. Jõuad sa seal veel eelarvet täita ja laekumist jälgida.
Kõik see kokku ei näita muud, kui Nõva viimase vallavalitsuse võimetust omavalitsust juhtida. Ühinemise esimesed viljad Läänemaal on küll kibedad, aga tõestavad üht: haldusreform oli vajalik.
“Jõuad sa seal veel eelarvet täita ja laekumist jälgida.”
See lause ütleb rohkem kui valla rahakotis laiutav 30K auk.
ja arvame, et see on ainuke varjukülg. Try this- kogu haldusreformi eesmärk oli ju võimu tsentraliseerimine, mille tagajärjel enamuse kogukondade hääl kaob “metsa”. See ei morjenda üldse? Keeruline teema liiga? tuleb neli aastat oodata, et selle tagajärgi näeksime, siis saavad tavalised inimesed aru. Kurb, et juhtide ja liidrite hulgas pole ettenägelikkust ega strateegilist mõtlemist.
Su jutt on sulatõde. Ja väga paljud teisedki on sama meelt.Reformi eesmärk oli võimu ja raha (ka riigihangete) koondamine kitsa ringi otsustajate kätte.Praegu pole näiteks Ridala rahval Haapsalu volikogus enam mingit otsustusõigust. Ainult sellega ei osanud oravad arvestada,et võivad ise supipotist ilma jääda.
Tuleb siis yhisest katlast taguda need arved kinni.Eks teati, et kuidagi ikka saab. Vötame,veel, mis annab. Keegi peaks vastutama
mis viga Laasi Sirjel nüüd tagantjärgi lihtsameelset mängida, et tema ei tea midagi ja tema rääkis küll, aga …. Raamatupidaja on vastutab samamoodi ja juba seaduse järgi lasub tal kohustus teatada kahtlastest tehingutest.
Olgem ikka ausad: tegemist oli teadliku valla paljaks varastamisega enne ühinemist nende poolt, kellede motoks “lüpsta tuleb, kui on lüpsiaeg” ja “konnade käest ei küsita, kui sood kuivendatakse”. Kalle oli lihtsalt üks ullike, kes ajutiselt pukki oli vaja lükata. Praegu käsi laiutades ning ohates, et “ei tea, mis juhtus” ning jälle kõik kooli kraesse veeretades üritatakse lihtsalt oma kriminaalset tegevust hämaga kinni katta.
Eks ikka Lible tegi, Lible tegi…