0

Läänemaal pandi tänavu riigimetsa kasvama ligi 700 000 puud

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

 

Foto Arvo Tarmula

RMK pani tänavu riigimetsa kasvama 21,2 miljonit metsataime, neist ligi 700 000 Läänemaal.

Nagu üle Eesti, pandi ka Läänemaal kasvama kõige rohkem mände, ligi 350 000. Kuuski istutati üle 310 000 ning kaski 7000.

Kogu Eesti peale istutas RMK sel aastal 10,7 miljonit mändi, 9,2 miljonit kuuske ja 1,1 miljonit kaske. Võrreldes eelmise aastaga suurenes riigimetsa istutatavate taimede kogus üle miljoni võrra.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul oli tänavune jahe ja niiske kevad soodne istutustöödeks, taimede kasvamaminek on olnud hea. „Kevadised hiliskülmad lõid küll plaane segamini, kuid kõik tööd said teostatud, samuti sügisistutus,“ sõnas Väät. „Istutatud taimede arv on ainult üks näitaja, millest olulisem on raiesmike uuenenuks arvestamise pindala ja seal valitud eesmärgipuuliigi väljakasvatamine. Hetkel tegelemegi metsauuendusalade hooldamise ja noorendikes valgustusraietega, mida teostame kokku 43 600 hektaril ehk neli korda suuremal pindalal kui lageraiete pindala aastas. Noore metsa hooldamine on metsakasvatuses kõige olulisem etapp,“ lisas ta.

Kokku uuendas RMK sel aastal metsa 11 000 hektaril, millest istutati 7400 hektaril ja külvati 300 hektaril. Looduslikule uuenemisele jäeti 1700 hektarit ning looduslikule uuenemisele aidati kaasa 1400 hektaril.  Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

lukordi välja arvatud suur- ja raskeveoste eskort. Kuna on vaja osata ka tänaval liiklust reguleerida, siis peavad nad kusagil praktikat tegema.“

Ristmiku lähistele on välja pandud teavitavad sildid, et ristmikul on liiklusreguleerijad.

Haapsalus oleks ju saanud võtta ka kaubamaja ristmiku, aga esialgu kõige krõbedamat ei valinud. Samas võtsime ristmiku, kus oleks ikka ühtteist teha,“ ütles Õige.

„Karta ei ole midagi, sest neil inimestel on liikluse reguleerimise kogemus tegelikult olemas ja nad tegutsevad järelevaataja pilgu all,“ sõnas ta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz