Statistikaamet arvutas ümber 2017. aasta maakondade rahvaarvu uue, pärast tänavusi kohaliku omavalitsuse valimisi kehtima hakanud haldusjaotuse järgi.
Pärast haldusreformi jäi varasemast 213 omavalitsusüksusest järele 79. Neist 28 ei muutunud, ent 10 endist valda jagunesid kahe või enama omavalitsuse vahel. Maakondade puhul oli muutus väiksem. Eestis on endiselt 15 maakonda, kuid enamiku territoorium ja rahvaarv on muutunud. Piirid jäid samaks Hiiu, Saare ja Viljandi maakonnal. Harju maakonna piirid on samuti pärast haldusreformi samad, kuid võrreldes aasta alguse seisuga on Harjumaal üks küla vähem. Kõige rohkem kaotas haldusreformiga pindala Läänemaa.
Rahvaarvult suurenes kõige rohkem Tartu (+3700), Pärnu (+3600) ja Võru (+2900) maakond ning vähenes enim Lääne (-3600), Ida-Viru (-3500) ja Põlva (-2400) maakond. Kõige suurema osatähtsuse elanikkonnast kaotas Läänemaa (17%), kellele järgneb Põlvamaa (9%). Uutes piirides kasvatas rahvaarvu kõige rohkem Võrumaa (8%).
Maakonna pinna ja rahva vähenemises pole süü maavanemal vaid Eesti riigi olematul regionaalpoliitikal ja tegemata riigireformil ning eneseimetlejatel riigikogu liikmetel. Rahvas pageb regioonidest Harjumaale, Tallinna ja hakkajamad välismaale. Võta ja vaata tööpakkumisi Läänemaal 14 (alates koristajast ja liinitöölisest palk minimaalne) ning Harjumaal 1400 tööpakkumist. Läänemaal kõrgharidusega insenerile tööd ei pakuta, kuid Harjumaal esimese hooga üle kümne palgaga ca 1500-2000 € või enam. Lubati võimul oleva valitsuse poolt valitsusasutused Läänemaale kolida ja võite arvata mitu töökohta Tallinnast Läänemaale tuleb, õige vastus on 0 töökohta või hoopis miinus töökohta. LOVL andis ühistranspordi korraldaja näol viimasedki töökohad Harjumaale. Täna Läänemaad väisavalt riigihalduse ministrilt… Loe rohkem »
Sa oled kõik täpselt kirja pannud juba, Risti elanik. Kus on meile lubatud “uued töökohad” kasvõi Haapsalus? Küll ühe kinnistu naabruskonnale ei sobi, kui sinna suursugune IT-võrk ehitataks, küll teisele ei sobi teine asi. Keegi ei viitsi tõsimeelselt tegelda kõige põletavamate küsimustega, mis seda rahvast meil ka kinni hoiaks – Läänemaal. Ennekõike siiski tööealist. Pensnioni iga tõstetakse ju ka iga aasta-paari tagant. Kas tõesti peab ära kolima?
Tekkis veel mõte – see pole muidugi hea – Lääne Elu võiks püstitada küsitluse – kõige ebapopulaarsem isik, asutus või seadusemuudatus, mis on 2017 aastal Läänemaa nii kehva olukorda/seisu viinud (peale selle haldusreformi muidugi). Kuulates inimeste omavahelisi arutlusi ei ole keegi roosamannase nöoilmega, et meie elu oleks igast kandist OK.
Üks suur põhjus on erakonna keskne riikliku poliitika kultiveerimine. Poliitikud arvavad, et mis on erakonnale hea on ka rahvale hea, paraku unustavad ühe tõsiasja, et erakond ei võrdu rahvast. Kolme valitseva erakonna poolt on koalisatsiooni kokkuleppesse kirjutatud teema, mille elluviimine maksumaksja rahaga riigieelarvest garanteerib järgnevatel valimistel valijate hääled, kuid mitte riigi arengu. Nt alkoholi aktsiisi kaudu alkohoolsete jookide hinna tõstmisega loodetakse ravida alkoholismi, no tule taevas appi! Rahvas sõidab juba protesti märgiks valitsuse otsuse vastu Lätti viina või odavama alko järgi. Naabrimees pole kunagi poest viina ostnud, kui vaid mõneks tähtpäevasks ja nüüd käis Riias tuuril ning tuli tagasi igat… Loe rohkem »