Juhtkiri: vallavanemate ebaõiglane hüvitis

Läänemaa vallavanematele ja -volikogu esimeestele makstakse haldusreformi järel koha kaotamise eest kokku 140 000 eurot. Vähemalt aasta jagu ametis olnud vallavanemad saavad aasta palga, alla aasta ametis olnud kuue kuu palga. Samas mõõdus valuraha saavad ka volikogu esimehed. Valitsus põhjendas heldet kompensatsiooni vajadusega haldusreform lõpuks ometi ellu viia ja omavalitsusjuhte selleks motiveerida, et nood kohakaotuse hirmus ei hakkaks ühinemist takistama.

Tagantjärele on võimatu hinnata, kas kompensatsiooni maksmine soodustas haldusreformi või mitte. Vähemalt Läänemaa omavalitsusjuhtide sõnul see reformi teostamisele palju kaasa ei aidanud. Vallajuhid korraldasid ühinemised, et kohalikku elu edendada, mõned tegid seda küll vastumeelselt, aga otsustavaks sai hirm sundliitmise ees, mitte lootus tulevasele preemiale.

Vallavanema või linnapea amet on nagunii selline, kus tuleb olla kõige nelja tuule käes – ametita võib jätta nii umbusaldusavaldus kui ka iga nelja aasta tagant vahetuv võim. Hüvitis lahkuvale omavalitsusjuhile on põhjendatud seetõttu, et see on ühtlasi ametis oleku aegse sõltumatuse ja erapooletuse garantii. Omavalitsusjuht ei pea sel juhul kogu aeg mõtlema, kuidas võita sõpru, et endale pärast ametist lahkumist töökoht saada.

Vallavanemad on valuraha väärt, aga mitte sellises mahus nagu praegu ja mitte juhul, kui neid uues, ühinenud omavalitsuses ootab ees küll veidi teise nimega, aga sisult sama ametikoht, kus palk on kaotatud koha omast tükk maad kõrgemgi. Nagu näiteks Haapsalu aselinnapeal Helen Rammul. Või siis peaaegu sama suur, nagu on Lääneranna volikogu esimehel Arno Peksaril.

Volikogu esimeeste puhul võib kahelda, kas neile on valuraha vaja, sest väikestes omavalitsustes on vallavoliniku töö väikese koormusega ega sega poliitiku põhitööd.