Haapsalu linnavolikogu otsustas ühistranspordi harjukatele anda

Merle Mäesalu reedel Haapsalu linnavolikogu istungil. ARVO TARMULA

Haapsalu linnavolikogu ütles reedel oma viimasel istungil jah-sõna, osalemaks maakonna ühistranspordi korraldamisel Harjumaa ühistranspordikeskuse kaudu, kuigi IRLi fraktsiooni liige Merle Mäesalu palus neil seda mitte teha.

Volikogu liikmetele eelnõu tutvustanud linnapea Urmas Sukles ütles, et põhimõtteliselt on valida kahe vahel: kas liituda mõne praeguse ühistranspordikeskusega või moodustada oma mittetulundusühing. Lähimad ühistranspordikeskused tegutsevad Pärnu- ja Harjumaal, neist loogilisim oleks valida Harjumaa.

Sukles seletas, et ühistranspordikeskustega liitumist on Läänemaa omavalitsuste esindajad põhjalikult arutanud ja ka Läänemaa omavalitsuste liidu eestseisus on üksmeelselt otsustanud, et Läänemaa vallad liituvad järgmisest aastast Harjumaa ühistranspordikeskusega.

Omavalitsustest on Kullamaa volikogu juba liitumise otsustanud. Ridala ja Lääne-Nigula volikogu on teemat arutanud, kuid otsuseid veel pole. „Nad ootavad, mida meie otsustame. Palun ärgem sõitkem oma naabritest üle,” ütles Sukles.

Liitumine Harjumaa ühistranspordikeskusega tähendab Suklese sõnul seda, et Haapsalu, Lääne-Nigula ja Vormsi saaksid ühe juhatuse liikme koha ning maksaksid 8600 euro suurust liikmemaksu – selle eest haldab ühistranspordikeskus Läänemaa bussi- ja Vormsi parvlaevaliini. „8000 eurot on lepingu haldamise eest väike raha, see ei kata ühte töökohtagi,” rääkis Sukles ja tõi näite, et maanteeameti hinnangul kataks ühe töökoha 3 miljonit liinikilomeetrit, Lääne maakonnas on liinikilomeetreid aga 1,2 miljonit.

Harjumaa ühistranspordikeskusega liitumise vastu on tuliselt volikogu IRLi fraktsiooni liige ning Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu, kelle hinnangul oleks oma keskus luua tunduvalt kasulikum. Mäesalu tõi näiteks hiidlased, kes on ühistranspordikeskust loomas, ja ta lisas, et pigem oleks mõistlik teha läänlastel-hiidlastel ühine keskus, sest hiidlaste transport mandril käib läbi Läänemaa.

Mäesalu üks muresid oli, et kui läänlastel on juhatuses üks koht, kes siis meie ühistranspordiprobleemidega tegelema hakkab. „Kes hakkab meie huvide eest seisma?” küsis ta.  Linnavolinikku ei rahuldanud Suklese väide, et maakonna bussiveohange järgmiseks kaheksaks aastaks on tehtud, sellega bussiliiklus väga hästi korraldatud ja korrigeerimisvõimalus on ainult paarikümne protsendi ulatuses.

Mäesalu sõnul on Harju- ja Läänemaa transpordikorralduses põhimõtteline erinevus – Harjumaal on elanikke ja sõitjaid palju, meil aga hajaasustus. Seetõttu on meil hakatud juurutama ka nõudeliine, kus buss tuleb ette tellida.

„Kutsun teid üles eelnõu mitte toetama,” palus Mäesalu kolleege volikogus. Ta lükkas ka ümber süüdistuse, nagu toetaks ta maakondlikku ühistranspordikeskust seetõttu, et endale pärast maavalitsuse kadumist töökoht kindlustada: „Mina ei soovi tööle minna ei kohalikku ega ka Harjumaa ühistranspordikeskusse, aga meil on Haapsalus kompetentne inimene, kes võiks seda teha.”

Sõna palunud sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Valdo Maisalu ütles, et nii Suklese kui ka Mäesalu ettekanded olid veenvad. „Merle [Mäesalu] oma siiski rohkem,” tunnistas ta.

Suklese toetajaid oli volikogus rohkem: 13 poolt- ja nelja vastuhäälega otsustati Harjumaa kasuks.