Homme täitub piiskopilinnuse hoov tantsijaist. Arvo Tarmula foto
Tuleva suve tantsupidu on kahe valla tantsijate jagu pisem, sest Lõuna-Läänemaast saab Pärnu maakonna osa.
Läänemaa peatsele kahanemisele viitab ka tantsupeo nimi „Kullakera kandjad”. „Läänemaa on meie kullakera, mida me tahaksime hoida, aga praeguse Läänemaana tuleme kokku viimast korda,” ütles Läänemaa tantsupeo liigijuht ja pealavastaja assistent Malle Õiglas. „Tänavune pidu on pühendatud sellele Läänemaale, mis praegu veel alles on.”
Läänemaa tantsupeo korraldaja Marju Viitmaa ootab lippudega rongkäiku kõiki Läänemaa vallavanemaid ja volikogude esimehi.
„Viimast korda on vallad selles koosseisus reas. Selles mõttes on kurb,” ütles Viitmaa.
„Kullakera kandjate” idee autor on pealavastaja Liia Lees.
Peo üks lõputantse on „Kullakera kandjate” tants. Haapsalu linna algkooli 4. klassi tüdrukule Sarah-Sofia Brockile meeldib just see tants kõige rohkem. „See lihtsalt on nii ilus,” ütles Sarah-Sofia. „Ja rahulik ka. Seal ei pea palju liikuma,” lisas Sarah-Sofia klassivend Joosep Vingissaar. Sara-Sofia ja Joosep on rahvatantsuga tegelnud 1. klassist peale ja laupäeval osaleb nende klassi tantsurühm Tagurpidi tantsupeol. Tantsib terve klass, neid juhendab õpetaja Tiia Lehepuu. Üldse esitavad lapsed viis tantsu. Juba homme hommikul ootab neid Haapsalu lossiõues peaproov, kõige rohkem aga ootavad lapsed rongkäiku.
„Hästi palju inimesi on koos. Uhke tunne on,” ütles ütles Sarah-Sofia ja Joosepi klassivend Kristjan Mihkel Kollom. Kristjan Mihklile meeldib rahvatants isegi sedavõrd, et ta lubas edasi tantsida ka siis, kui on juba täiskasvanu.
Tantsijaid ja võimlejaid osaleb laupäeval maakonna tantsupeol ühtekokku tuhatkond. „Kõik on väljas, lasteaedadest kuni memmede-taatideni. Igas vanuses. Keegi ei saa öelda, et tema vanuseklassi ei taheta,” ütles Marju Viitmaa.
Enim on peol koolilapsi. Võimlejaid ei saa aga sugugi iga kord näha. „Vahel on meil rahvamuusikud, mullu olid beebid,” ütles Viitmaa.
Just mudilastele on pidu Viitmaa sõnul kõige tähtsam – rongkäik on emotsionaalne ja saab suurel murul tantsida.
Rongkäik algab kell 16.30 Haapsalu veetorni juurest.
Pidu ise kestab piiskopilinnuses kell 17–19. Muusikat teeb rongkäigus Hanila laulu- ja mänguseltsi kapell, kes sõidab veoauto kastis. Sõidutab kapelli Jüri Hinsberg Lihulast. Hinsberg peab sama tegema ka koolinoorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus Tallinnas, kus tal tuleb vedada Lihula muusikakooli puhkpilliorkestrit. Maakonnapeo rongkäik on Hinsbergil peaproovi eest: mis tempoga sõita, kuidas vahet hoida jne.
Tantsupeo repertuaar lähtub koolinoorte suure tantsu- ja laulupeo omast. „Nagu ikka on paratamatu, et kõik tantsijad suurele peole ei pääse,” märkis Marju Viitmaa. Tantsud aga on selgeks õpitud. Nii saabki neidsamu tantse tantsida maakonna peol, sest kaht repertuaari ära õppida pole mõtet. „See käib koolinoorte rühmade kohta. Mudilastel on ikka oma tantsud: „Siisik” ja „Jommitants”,” ütles Viitmaa.
Pidu algab „Kägara” tantsuga, kus on platsil kõik tantsijad korraga. Peo lõpetab „Oige ja vasemba”.
Viitmaa sõnul on tänavu teisiti tantsujuhtide tänamine. Selle asemel, et kõik ükshaaval lavale kutsuda, toovad noorterühmade noormehed kõik tantsujuhid korraga tantsuväljakule ja tänavad neid.
Tantsupeo suured proovid algasid juba täna, jätkuvad kella üheksast laupäeva hommikul ja kestavad rongkäigu alguseni. „Minul jääb üle vaid ilusat ilma soovida,” ütles Viitmaa. Tantsijate toitlustamine on kultuurimajas. „Et vihma korral oleks üks paik, kus kuiva nahaga süüa,” ütles Marju Viitmaa.
