Panditulumaksu „sellisel kujul“ mahavõtmine ja abikaasade ühisdeklaratsioonide laiendamine on märksõnad, mille täpsemat sisu me praegu ei tea. Pealiskaudne sisu laseb arvata, et Helir-Valdor Seeder saab oma sümboolse võidu ning väga suurt muutust ei tule.
Mind paneb aga imestama see, et IRL-i uus esimees pole kahtluse alla pannud riigieelarve defitsiiti viimist ning sellele teed rajavaid riigieelarveseaduse muudatusi. Vähemalt korra on ta maininud intervjuus avaliku sektori kulude kärbet alternatiivina uutele maksudele. Paraku näib, et sel teemal pole SDE ja Keskerakond valmis toru võtma.
Minu arust on aga just need teemad väga olulised selleks, et tagada Eesti riigirahandus jätkusuutlikkus. Uute maksude väljamõtlemine ei aita meid, see tee ammendub, tuues lõpuks kaasa vaid täiendavaid kontrolle ja ebamugavusi ettevõtjaile.
Riigireform on küll suureks teemaks kõneldud, kuid säästliku riigi põhimõtet see valitsus kindlasti ei kaitse.
Riigieelarveseaduse peamine ja valitsuse arvates kiireloomuline idee on see, et teha sellised eelarvepositsiooni muudatused, mis lubaksid ajutiselt kuni pooleprotsendilist defitsiiti. Et selleks on vale aeg, osutavad nii Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu. Läbi kumab valitsuse egoistlik soov lasta käiku kõik võimalikud vahendid ning jätta probleemid järgmistele valitsustele. Tuleval aastal ületavad kulud umbes 350 miljoni ning 2019. aastal 450 miljoni euro võrra (Riigi eelarvestrateegia 2018-2021, lk. 88).
Sellega likvideeritakse varasemate valitsuste poolt jagatud arusaam eelarvetasakaalust kui aksioomist. Seda pealegi veel ajal, kui majanduses pole kriisi ega ole ka Euroopa Liidu struktuurivahendid lakanud ehk vajadus erakorraliste meetmete võtmiseks puudub.
Vähem on räägitud sellest, et valitsuse poolt ette pandud riigieelarve baasseadus rikub ka demokraatia põhimõtteid ehk kallutab kaalukausi valitsuse poole ning vähendab riigikogu rolli veelgi. Sellele on tähelepanu juhtinud riigikontroll. Samuti ei vasta valitsuse muudatused eelmisel aastal riigikogus heaks kiidetud raportile „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis“. Selle pika pealkirja taga on lihtne idee, et riigikogu peab saama eelarvestrateegia kujundamisel rohkem kaasa rääkida ning eelarve tuleb riigikogule esitada mõistetaval kujul.
Jääb vägisi mulje, et koalitsioonipoliitikute ja osa ametnikkonna vahel on tekkinud vajalikke muutusi tõkestav ringkäendus. Poliitikud ei võta luubi alla ametnike soovi täita töölaud üha uute mittevajalike ülesannetega ning ametnikud mõtlevad vastutasuks välja makse ja muid lahendusi, et valitsus saaks järgmiste valimisteni vastu pidada. Nii tagatakse IRL-i esimehele ka talle vajalik sümboolne võit. Paraku aga ei peata see Eesti riigirahanduse allakäiku.
Andres Herkel, Vabaerakond
Valitsemise kulusid tuleb muidugi piirata.Kui täna 10-15 % ametnikke koondada siis ega kuskilt eriti tunda ei annaks.
Teine küsimus on kas majanduse turgutamiseksst.inimeste elujärje parandamiseks tuleks laenu võtta?Tuleks ikka küll kui laenuraha nii odav on kui täna.
Reformi.valitsus raiskas praktiliselt ära kõik reservid ja seda kõike ainult eelarve tasakaalu pärast.Nüüd on suured targad kritiseerimas !!
Oleme jõudnud olukorda, kus parteid vaatavad , kuidas valimistel läheb (saaks/jääks võimule),ametnikud vaatavad, et riigileib kuidagi otsa ei lõppeks ja riigi kodanikud peavad vaatama, kuidas ellu jääda ( maksud). Igaühel oma eesmärk. Ei näe ühtegi parteid , kes oleks võtnud oma pühaks eesmärgiks riigi kulutuste kontrolli alla saamise. Eesti valitsemissüsteem toimib ainult olukorras, kus nn. nuga on kõril ja taganeda pole kuhugi. Eesti palgatõusu veab juba ammu riigisektor ja see vedur tuleks küll seisma panna. Lugupeetud parteifunktsionäärid ja riigivalitsejad. Raha ei tule “seinast” , vaid maksumaksja taskust. Aeg oleks tööle hakata selleks, milleks te olete – riigi kodanike heaolu kasvatamisega.
riigid on rämedalt miinuses , sest lääne euroopa inimene ei ole harjunud viletsalt elama , kas ainult ida euroopalsed peavad viletsalt elama?
Ega need on alles lubadused – no tehakse mingi kosmeetiline muudatud – aga raha tobedusteks ( linnahall, haapsalu raudtee ) tuleb ju kusagilt kokku kraapida