1

Aasta ema: kui on armastus, saad hakkama

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Aasta ema Rita Lai_foto_UrmasLauri

Läänemaa aasta ema Rita Lai Piirsalus oma kodu trepil. Urmas Lauri foto

Kui Rita Lai sai telefonikõne, et ta on pälvinud Läänemaa aasta ema tiitli, arvas ta, et keegi teeb temaga nalja.

„Pidasin seda tüngakõneks,” ütleb Rita. Helistati töö juurde, Rita ütles „jah” ja „aitäh” ning unustas kõne selsamal hetkel, kui telefoni kinni vajutas. Kui järgmisel päeval uuesti helistati, et auhinnatseremoonia aega kooskõlastada, jõudis Ritale kohale, et tiitel on tõsi. Rital pole siiani aimu, kes ta esitas. Abikaasa ei saanud see olla, sest on Rita sõnul liiga tagasihoidlik, et seda teha, pojad samuti mitte, sest nemad oleksid emale kindlasti öelnud.

„Eks ta ole muidugi meeldiv,” ütleb Rita tiitli kohta. Aga tähelepanu Ritale ei meeldi. Ega ta õieti aru saa, miks just tema. „Eks kõik emad tee oma tööd nii hästi, kui oskavad,” ütleb Rita. Määravaks saanud see, et peale kolme poja üleskasvatamise on Rita tegus ka väljaspool kodu. Ta on naiskodukaitse ja Piirsalu külaseltsi liige ning andunud (rahva)tantsija.

„Kindlasti pange kirja, et ma ei ole üksi seda aunimetust välja teeninud. Abikaasa on ka. Meie peres oli nii, et mina olin see pehmeke, ja kui mees ütles, siis oli kord majas,” ütleb Rita.

Koos abikaasa Aivariga on Rita üles kasvatanud kolm poega: Alvari, Allari ja Aigari. Lapselapsi on Rital viis. Kõik kolm poega töötavad Risti komandos. „Mul on väga turvaline elu. Mul on kolm päästjat,” ütleb Rita. Kõik pojad on jäänud elama kodukanti: keskmine lapsepõlvekodust Piirsalust paari kilomeetri kaugusele, kus ta ehitas üles vanaema sünnikodu, vanem ja noorem Ristile. Linna pole poisid tahtnud. Rita ütleb, et vanem poeg läinud teist korda ülikooligi, et ei peaks linna kolima. Tartu ülikoolis keskkonnateadust õppinule oli tööd Haapsalus või Tallinnas. Ristil oli tööd päästekomandos. Nii läks ja lõpetas Alvar sisekaitseakadeemia ning on elukutseline päästja. Aigar õppis ehitajaks, aga on samuti päästja nagu ka Allar, kes sai päästjakutse Väike-Maarja koolis.

Rita ütleb, et üks, miks poisid linna ei taha, on jaht. Rita abikaasa on andunud jahimees ja kasvatanud ka pojad jahimeesteks. Kasvatamise enda kohta ei oska Rita ütelda suurt midagi peale selle, et ise kasvasid. Lapsi aga peaks olema kaks või neli – paarisarv. „On kuidagi nii, et nad mängivad paarikaupa,” ütleb Rita. Rital tegelikult oligi neli, sest peres oli oma lapse eest ka noorema poja klassivend. Poisil oli küll oma kodu, aga suurema osa ajast veetis ta Rita ja Aivari pool. „Tubli mees on kasvanud,” ütleb Rita. Kasulast, muide, on kasvatanud ka Rita vanem poeg.

Abielus on Rita olnud 30 aastat. „31 saab,” täpsustab ta. Kõike on olnud, head ja… Nagu  abielus ikka. „Ju me siis klapime,” ütleb Rita. Pärit on Rita Kilingi-Nõmme lähedalt Talilt. Tali pruut, nagu abikaasa ütleb. Et Piirsalu kandi rahvas kandvat enamasti perenime Liiv või Lai, kulus kaugelt kandi pruut marjaks ära. Rita käis koos Aivari õega Tihemetsa tehnikumis, sealt tuldi Piirsallu külla, nii saadigi Aivariga tuttavaks. Läänemaal, sh Haapsalus ei olnud Rita varem käinud. Tihemetsa sekretäri-asjaajajana lõpetatud, töötas Rita mõnda aega Tali sovhoosis kaadrite inspektorina. „Siis tulime siia,” ütleb Rita.

„Siia” tähendab sedasama Piirsalu maja, kus Rita ja Aivar praegugi elavad. Aivar oli metsavaht, majake oli metsavahimaja – kaks pisikest tuba ja köök. Jõudu mööda on maja suuremaks ehitatud. „Kahju on sellest, et saime teise korruse valmis alles siis, kui poisid juba välja kolisid,” ütleb Rita.

„Kas lapsed peavad olema noorest peast?”

„Ega ma nii noor olnud. 23 olin. Tollal öeldi, et 22 on viimane taks,” ütleb Rita. Enne abiellumist elati aasta niisama, siis öelnud Rita äiapapa, et tuleb ikka ühe nime peale minna. Mindigi. Nii et tegelikult on Aivar ja Rita koos olnud üle 30 aasta. See ja hiljaaegu Eesti aasta ema tiitli üle puhkenud poleemika paneb küsima, kas aasta ema peab olema abielus.

Rita ütleb, et ei ole selle peale sügavuti mõelnud, aga mõjunud on poleemika nii, et aasta ema tiitlil oleks nagu mõru maik juures. Nagu oleks milleski süüdi, aga milles – ei tea. „Ega ma oska ka öelda, kuidas emaks olemist hinnata,” ütleb Rita. Eks iga ema taha oma lapsele paremat ja kasvatada paremal moel, olgu ta üksikema või abielus. „Eks minu ajal olnud lihtsalt kombeks abielluda. Ma olen selle aja laps, mil niisama koos ei elatud,” ütleb Rita. Kui tagantjärele mõelda, oli raske. Aasta-poolteisese vahega kolm väikest poissi, majas vett ei olnud. „Ämma juurest tünnidega vedasime,” meenutab Rita. Olid loomad – pullid, sigu, kanad, metsavahil pidi olema hobune… „Kui see on suur armastus, saad kõigega hakkama,” ütleb Rita.

Aga et lapsed noorest peast… Pluss on selles, et noorest peast saadud lapsed saavad suureks ja oled ise veel noor. „Kõigile öelge, et kui 50 kukub, siis ei ole elu läbi!” kinnitab Rita. Rita ise tunneb, et 50aastaselt elu alles hakkas. 50aastaselt läks Rita raamatupidamist õppima, 53aastaselt õpib eakate hooldamist. Kaks aastat tagasi astus ta naiskodukaitsesse, hiljaaegu käis Rummu karjääris öisel parveretkel ja tegi läbi Kuperjanovi retke (25 kilomeetrit metsas, teised kõik noored). „Kas teete trenni?” imestan. „Ei tee,” ütleb Rita. „Eks kolme lapse kasvatamine ole ka paras trenn!”

Viimane hull tükk, mille Rita üle 50aastasena ette on võtnud, olid „Põrgu Jaani” võtted Nõval. „Saite vett ja vilet?” – „Jah, ikka. Väga põnev oli!” – „Olete jahimees ka?” – „Ei ole! See oleks ju katastroof!” Kui neli märga meest koju tuleb, siis tuleb neid kuivatada ja sööta. „Kui ma ise ka tuleks, ma ei tea, mis siis oleks!” ütleb Rita.

„Kas poisid lastena koerust ka tegid?”

„Eks ikka, poisid on poisid,” ütleb Rita, „aga ei midagi hullu.” Siis hakkab tasapisi meelde tulema. Siga suri ära. Kui elada maal, siis juhtub ikka, et mõni loom sureb. Vanem poeg olnud nelja-viiene. Loomaarst tuli siga lahkama. Poiss näinud kuidagi üle õla, et lahatakse. Rita ei teadnud, et vaatab. Läheb Rita tuppa, vaatab: kummipõrsas seliti maas, sõrad taeva poole, poisil kööginuga käes, lahkab. Kord jälle avastanud Rita, et lehm ei anna enam piima. Lüpsiaeg käes, aga piima pole. Tulnud välja, et vanem poiss ja sugulase tütar käinud omapäi lehma lüpsmas, kilukarpi, joonud ise, andnud kassile ka. Mõni pahandus on välja tulnud ka tagantjärele. Poisid päästnud toas ilutulestikuraketi lahti, istusid laua all, kui rakett hirmsa hooga tuba mööda lasi, lõpuks lendas rakett aknast välja, aken puru. Poisid öelnud, et viskasid kiviga. Alles hiljaaegu tulnud välja, et see oli rakett!

Eluks suur õpetussõnade jagaja Rita ei ole, aga ühte on ta poegadele öelnud: üksõik millega on hakkama saadud või mida tehtud, alati võib koju tulla ja asjast rääkida!

Rita Lai

* sündinud Talil 1964

* lõpetanud Tali 8klassilise kooli, Kilingi-Nõmme keskkooli, Tihemetsa sovhoostehnikumi sekretäri-asjaajajana, Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Lääne-Viru rakenduskõrgkooli raamatupidajana, õpib eakate hooldust

* töötab Risti hooldekodus

* 30 aastat abielus, abikaasa Aivar Lai

* pojad Alvar (30), Allar (28) ja Aigar (27)

* viis lapselast

 

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kiitos !
Kiitos !

LE ajakirjanikule siira,lihtsa ja südamliku kirjutise eest. Või siis hoopis Aasta Emale ,kellest ei saanudki teistmoodi kirjutada .

wpDiscuz