Silt: Piirsalu
Lõhkeainetehase meeskond ehitas Piirsalu jõkke kalakoelmuid
[gallery ids="485458,485459,485460,485461,485462,485463,485464,485465,485466,485467,485468,485469,485470,485471,485472,485473,485474"]
Teisipäeval rajasid vabatahtlikud, suuremalt jaolt tulevase lõhkeainetehase töötajad, talgutega Piirsalu jõkke kaladele koolmekohti.
Talgute eestvedaja on Eesti loodushoiu keskus projekti LIFE WetEST ja lõviosa vabatahtlikest olid Piirsallu lõhkeainetehast rajava aktsiaseltsi Hexest Materials töötajad. Ettevõtte juht Randel Veerits ütles Lääne Elule, et kohal ollakse kogu praeguse meeskonnaga, kaasas ka kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp, kes Piirsalu projektiga tegeleb.
„Kuna meie tehas saab olema Pi
Valla vastuseisust hoolimata algavad maavarade otsingud

Piirsalus süttisid herned
Esmaspäeval kell 12.13 sai häirekeskus teate, et Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas märgati viljakuivatis suitsu, mispeale seisati kuivati ja kutsuti kohale päästjad.
Esimesed päästjaid jõudsid kuivati juurde kell 12.20 ning siis suitsu näha ei olnud, kuid termokaameraga luuret tehes leiti arvatav põlengukoht. Päästjad tühjendasid kuivati hernestest, mida oli hinnanguliselt 18 tonni ning avasid seejärel kuivati kontroll-luugid. Leiti tulekolle, mis kustutati.
Tõenäoliselt põhjustasid põlengu puhastamata õhušaht ja kuivati nurka jäänud herned, mis kuumuse käes lõpuks süttisid. Päästjad lõpetasid töö sündmuskohal kell 14.34. Kohal käisid Risti, Lääne-Harju ja Haapsalu päästjad.
Merko Kaevandused ei saa Piirsalus kaevata
[caption id="attachment_453885" align="alignnone" width="1598"]
Piirsalu piirkond. Kuvatõmmis: maa-ameti kaart[/caption]
Keskkonnaamet ei andnud ettevõttele Merko Kaevandused OÜ luba teha Piirsalus geoloogilist uuringut.
Ettevõte soovis uurida Piirsalu riigile kuuluval maal ligi 12 hektaril liiva ja kruusa varu. Geoloogilise uuringu käigus plaaniti rajada kuni 20 puurauku ja kuni 20 kaeveõõnt sügavusega kuni 15 m.
Keskkonnaamet tõi uuringuloa andmisest keeldumise põhjusena esile selle, et Lääne-Nigula vallavalitsus ei olnud nõus uu
Piirsalu piirkond. Kuvatõmmis: maa-ameti kaart[/caption]
Keskkonnaamet ei andnud ettevõttele Merko Kaevandused OÜ luba teha Piirsalus geoloogilist uuringut.
Ettevõte soovis uurida Piirsalu riigile kuuluval maal ligi 12 hektaril liiva ja kruusa varu. Geoloogilise uuringu käigus plaaniti rajada kuni 20 puurauku ja kuni 20 kaeveõõnt sügavusega kuni 15 m.
Keskkonnaamet tõi uuringuloa andmisest keeldumise põhjusena esile selle, et Lääne-Nigula vallavalitsus ei olnud nõus uuÜks tuulepargi ala ei leidnud huvilisi
[caption id="attachment_276297" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tuulepargiks sobiva Lääne-Nigula valla metsa-ala hoonestusõiguse enampakkumine maa-ameti oksjonikeskkonnas kukkus läbi.
Eelmisel nädalal lõppes ligi 54 hektari riigimaa hoonestusõiguse pakkumine Läänemaa tuulealal Piirsalu metskonna viiel kinnistul. Oksjoni alghind oli kolm protsenti maa maksustamishinnast. Maa maksustamishind on 59 970 eurot ehk teisisõnu oleks madalaim pakkumine olnud 1799 eurot ja 10 senti. Oksjonil ei tehtud ühtki pakkumist.
6. veebruaril lõpeb samas keskkonnas oksjon kolmele tuulealale Lääneranna vallas: Lääneranna 1 (187 hektarit), Lääneranna 2 (62 hektarit) ja Lääneranna 3 (202 hektarit). Ühelegi pole seni pakkumisi tehtud.
Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tuulepargiks sobiva Lääne-Nigula valla metsa-ala hoonestusõiguse enampakkumine maa-ameti oksjonikeskkonnas kukkus läbi.
Eelmisel nädalal lõppes ligi 54 hektari riigimaa hoonestusõiguse pakkumine Läänemaa tuulealal Piirsalu metskonna viiel kinnistul. Oksjoni alghind oli kolm protsenti maa maksustamishinnast. Maa maksustamishind on 59 970 eurot ehk teisisõnu oleks madalaim pakkumine olnud 1799 eurot ja 10 senti. Oksjonil ei tehtud ühtki pakkumist.
6. veebruaril lõpeb samas keskkonnas oksjon kolmele tuulealale Lääneranna vallas: Lääneranna 1 (187 hektarit), Lääneranna 2 (62 hektarit) ja Lääneranna 3 (202 hektarit). Ühelegi pole seni pakkumisi tehtud.Juhtkiri: Piirsalu piiramine
Piirsalus on kogu aeg sõda lahti. Kui sinna 1958. aastal raketibaasi ehitama hakati, likvideeriti baasile jalgu jäänud Annamõisa küla. Baasis asusid ballistilised keskmaaraketid R-12, sama tüüpi tuumalõhkepeaga raketid mängisid olulist rolli USA ja Nõukogude Liidu vahel puhkenud Kuuba kriisis oktoobris 1962. Nõukogude armee raketidivisjon oli Piirsalus lahingvalves kuni 1980. aastate alguseni. Hiljem oli linnak kasutusel mereväe ladudena. Ja kohalikud kolhoosnikud ilmselt mäletavad, kui „vabalt” nad toona oma kodukohas tegutseda võisid. Mironovite tsirkuseperes joonistab poni Bobby pilte ja koer Justus keerutab perenaisega tantsu
[caption id="attachment_386227" align="alignnone" width="696"]
Osaks koduloomateatri etendusest on ka lihtsalt suhtlemine loomadega. Foto Andra Kirna.[/caption]
Kui klounid Jekaterina ja Alexandr Mironov aasta esimesel nädalal Haapsalu jõululaval üles astusid, oli lavaesine lapsi ja täiskasvanuid tihedalt täis.
Kui paar päeva hiljem Mironovite talus Piirsalus Jekaterina Mironovaga juttu rääkisime, ütles ta, et nii arvukas vaatajaskond oli tallegi üllatus. „Olime Alexandriga valmis esinema ka kümmekonnale inimesele, sest oli ju päris külm. Seda, et ma ise pean lavale minema ringiga, lava tagant, sest eest lihtsalt ei mahu, poleks küll oodanud,“ ütles ta.
Väiksematele seltskondadele annavad Mironovid koduloomateatrietendusi ka oma talus Piirsalus.
Osaks koduloomateatri etendusest on ka lihtsalt suhtlemine loomadega. Foto Andra Kirna.[/caption]
Kui klounid Jekaterina ja Alexandr Mironov aasta esimesel nädalal Haapsalu jõululaval üles astusid, oli lavaesine lapsi ja täiskasvanuid tihedalt täis.
Kui paar päeva hiljem Mironovite talus Piirsalus Jekaterina Mironovaga juttu rääkisime, ütles ta, et nii arvukas vaatajaskond oli tallegi üllatus. „Olime Alexandriga valmis esinema ka kümmekonnale inimesele, sest oli ju päris külm. Seda, et ma ise pean lavale minema ringiga, lava tagant, sest eest lihtsalt ei mahu, poleks küll oodanud,“ ütles ta.
Väiksematele seltskondadele annavad Mironovid koduloomateatrietendusi ka oma talus Piirsalus.
Piirsalu elanikud sõdivad kahel rindel
[caption id="attachment_314271" align="alignnone" width="1024"]
Piirsalu külavanem Lea Lai näitab kaarti, millele on kantud ka Enefit Greeni tuulikute tarvis ostetud maatükid. Foto Urmas Lauri[/caption]
Piirsalu elanikke häirib lisaks küla külje alla planeeritavale võimalikule tuulepargile ka juba olemas olev kaitseväe harjutusala ning kaitseliidu lasketiir.
Risti ja naaberkülade elanikud on Lääne-Nigula vallavolikogu liikmetele juba saatnud 208 allkirjaga avaliku kirja, milles juhitakse tähelepanu, et Enefit Greeni kavandatav 290 meetri kõrguste tuulikutega Risti tuulepark kahjustaks elukeskkonda.
Piirsalu külavanem Lea Lai näitab kaarti, millele on kantud ka Enefit Greeni tuulikute tarvis ostetud maatükid. Foto Urmas Lauri[/caption]
Piirsalu elanikke häirib lisaks küla külje alla planeeritavale võimalikule tuulepargile ka juba olemas olev kaitseväe harjutusala ning kaitseliidu lasketiir.
Risti ja naaberkülade elanikud on Lääne-Nigula vallavolikogu liikmetele juba saatnud 208 allkirjaga avaliku kirja, milles juhitakse tähelepanu, et Enefit Greeni kavandatav 290 meetri kõrguste tuulikutega Risti tuulepark kahjustaks elukeskkonda. Hundid murdsid Piirsalus kolm õuekoera
[caption id="attachment_311104" align="aligncenter" width="2000"]
Rüütli talu koerast jäi järgi vaid jupp selgroogu, näitas peremees Tõnu Vahtra. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nädalavahetusel jäid kolm Piirsalu talu ilma hoovikoerast. Nädal varem murti külas 14 lammast.
Jaanipalu, Saue ja Rüütli talu asuvad Piirsalu küla servas kolmnurgas, üksteisest paari-kolme kilomeetri kaugusel. Ööl vastu laupäeva pures hunt surmavalt Jaanipalu ketikoera, ööl vastu pühapäeva viidi minema üks viiest Saue talu koerast jning kuudist lohistati minema ja pandi nahka Rüütli talu laika.
“See on müstika, mis praegu toimub!” ütles Piirsalu elanik Elvo Leppmaa kolmest murtud koerast rääkides. Leppmaa viitas ka sellele, et alles nädal tagasi tehti 15pealises lambakarjas Piirsalu keskel puhas töö, ellu jäi vaid üks tall.
...
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="311096,311097,311098,311099,311100,311101,311102,311103,311104,311106,311107,311108,311109,311110,311111"]
Rüütli talu koerast jäi järgi vaid jupp selgroogu, näitas peremees Tõnu Vahtra. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nädalavahetusel jäid kolm Piirsalu talu ilma hoovikoerast. Nädal varem murti külas 14 lammast.
Jaanipalu, Saue ja Rüütli talu asuvad Piirsalu küla servas kolmnurgas, üksteisest paari-kolme kilomeetri kaugusel. Ööl vastu laupäeva pures hunt surmavalt Jaanipalu ketikoera, ööl vastu pühapäeva viidi minema üks viiest Saue talu koerast jning kuudist lohistati minema ja pandi nahka Rüütli talu laika.
“See on müstika, mis praegu toimub!” ütles Piirsalu elanik Elvo Leppmaa kolmest murtud koerast rääkides. Leppmaa viitas ka sellele, et alles nädal tagasi tehti 15pealises lambakarjas Piirsalu keskel puhas töö, ellu jäi vaid üks tall.
...
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="311096,311097,311098,311099,311100,311101,311102,311103,311104,311106,311107,311108,311109,311110,311111"] 











