Kurevere karjäär. Arhiiv
Stop, mašinõ! Niimoodi käsutatakse Vene laevadel meremehi, kui on vaja laev äkitsi seisma panna. Samamoodi hüüan ma – eesti keeles mõistagi – osaühingule Cristof Varahaldus, kes tahab Hanila valda Esivere külla asutada dolokivikaevanduse Esivere II. Masinad – stopp! Nii need, mis teie peades praegu rahahimus ringi käivad, kui ka need, mida kavatsete meie külla lärmama panna. Jätke järele!
27. märtsil tutvustati Kõmsi rahvamajas inseneribüroo Steiger näputööna kokku pandud „Kurevere dolokivimaardlasse kavandatava Esivere II dolokivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruannet”. Nagu välja tuli, muinasjutukogumikku.
Cristofer oli selle koosoleku enda arvates kavalasti korraldanud. Kõigepealt uinutas Steiger publikut pikalt juttudega üksikasjadest: üksikutest mõjuritest, kaevandamistehnoloogiatest jne. Peamisest, mis Cristoferil tegelikult Esiveres plaanis, peaaegu mitte piuksugi. Et ehk ei jõuagi koosolek selleni.
Alles minu pealekäimisel tunnistati moka otsast, et nemad ise ei kavatsegi Esiveres kaevandada. Ei oska seda tööd ega tahagi seda teha. Nemad panevad dokumendikausta kokku ja müüvad selle enampakkumisel maha. Ei ole kunagi ega kusagil midagi kaevandanud. Kaustas peab muidugi olema ka kaevandamisluba. Seda neil ei ole ja loodetavasti nad seda ei saagi.
Koosolek tõestas, et külarahvas on Esivere II vastu.
Hanila vallast saadeti keskkonnaametile selle kohta viis kirja. Vähemalt viisakas olnuks, kui neid oleks koosolekul tutvustatud. Aga kus sa sellega! Siis oleksid nad paugupealt vahele jäänud! Nende patud oleksid sealsamas avalikuks tulnud.
Kui Hanila vallavanem Arno Peksar kõne all oleva aruande esimest korda lahti lõi, siis pidi ta tõdema, et viie aasta taguse aruandega võrreldes ei ole osa toonaseid ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid siiani arvestatud.
Seekordses pöördumises kirjutab ta:
„Keskkonnamõjude hindamine saab toimuda ainult reaalsete variantide alusel. Teoreetilisi variante võib hindamiseks ja võrdlemiseks lõputult kokku seada. Peab olema võimalus variante ellu viia.”
Asi selles ongi, et Cristofer ei kavatsegi Esiveres ise kaevandama hakata. Mis neil sellega asja, kuidas teised toime tulevad. Nii ongi aruanne umbluu. Isegi osa ümbruskonna majapidamisi, sealhulgas minu naabrile Taavi Hakmanile kuuluv Mäe kinnistu on aruandes olevaile kaartidele kandmata jäetud. Küllap on tegemist väga vanade kaartidega. Mäe elumaja ehitati juba 1970. aastal.
Koosolekule ei kutsutud üht oma tähtsat naabrit, tuuleenergeetikafirmat Nelja Energia ASi. Nad said sellest juhuslikult teada ja tulid kohale. Hakati hoopis tema tuulejõujaamu süüdistama, et need segavad karjääri. Esiteks tuleb aga kõigepealt arvestada selle huvidega, kes tuli varem, ja alles seejärel sellega, kes tuli pärast. Ei uuritud, kuidas mõjub karjäärist tõusev tolm tuulejõujaamadele. Selge see, et halvasti mõjub. Tuulejõujaamad on elektroonikat täis. Pärast koosolekut kirjutas Nelja Energia keskkonnaametile kurja kirja.
Kust võttis Cristofer jultumuse väita, et nende tolm levib vaid kuuesaja meetri kaugusele? Kaseküla talumees Uno Türner on kogenud, et niipea, kui käib pauk tema majapidamisest kahe kilomeetri kaugusel paiknevas Esivere karjääris, on tema kaevud sodi täis, filtrid umbes jne. Vesi rikutud. Vett aga läheb tal palju vaja, sest ta kasvatab karja. Esivere ja Esivere II karjääri tolm on ühesugused. Töötavad nad ju ühesugusel pinnasel.
Asjata lubasite koosolekul, et arvestate meie huvidega. Ei arvesta te midagi. Ehk võtate aruandes ette kosmeetilisi manipulatsioone, aga see asja olemust ei muuda. Ei saagi muutuda, sest aruande lähteandmed on valed. Seesugust aruannet vallavalitsus ei kinnita.
Olen terved suved viibinud Esiveres. Ei ole mina ega minu naabrid näinud teie inimesi seal ringi liikumas ega uurimas, mis, kes ja kuidas. Sosserdasite oma aruande kontorilaua taga kokku ja arvasite, et küll läheb läbi. No ei lähe. Külarahvas ei ole loll. Ei lähe teie kavaldamiste õnge. Teid ei saa tõsiselt võtta.
Mida te Esiveres õigupoolest tahate müüa. Teile kuulub seal 17,4 hektarit maatulundusmaad, millel ei tohi kaevandada. Võib vaid künda-külvata, heina teha jms. Kaevandama saab hakata alles siis, kui too maatükk on ümber vormistatud kaevandusmaaks. Mida ei tehta ilma kaevandamisloata. Pangu võimalikud maaostjad seda tähele.
Ma mõistan, et tahate maasse pandud raha kuhjaga tasa teenida. Vaevalt see aga korda läheb. Tuleb leida mõni teine variant ja vähemaga leppida. Milline variant, ei ole minu asi.
Mis minusse isiklikult puutub, siis paikneb mulle kuuluv Tõnuliiva kinnistu kavandatavast karjäärist kõigest 180 meetri kaugusel, ohutsoon on aga 200 meetrit. Karjäär mõjub halvasti ka nendele kinnistutele, mis paiknevad kuni 300 meetri kaugusel. Järelikult on ohus ka minu naabrile Taavi Hakmanile kuuluv Mäe kinnistu. Tema lävest karjäärini on 250 meetrit.
Lõhkamistööd paiskavad minu õuele kive ja tolmu. Lärm aga ei välta ainult lõhkamiste hetke. Lärmi teevad purustus- ja sorteerimissõlm, valmistoodangu laadimine metallkastiga kalluritele jne. See ei katke kunagi.
Cristofer ei suuda tagada minu maal viibivate inimeste ohutust ega minu vara säilimist. Ta ei kavatsegi seda teha. Tema ju ei kaevanda.
Pealegi on Tõnuliiva hauakoht. Vähemalt hauarahu peaks ometi säilima.
Kui kaevandamisprotsessi lõpust midagi näitena käsitleda, siis teil ei ole ju teid, mida mööda dolokivi vedada. Naaber Nordkalk teid oma teedele ei luba, Nelja Energia üle oma valduste sõita ei lase, vald ei taha kuuldagi üldkasutatavate teede lõhkumisest raskete masinatega. Millega siis oma toodangu sadamasse veate? Ega ometi droonidega?
Mida on mul Cristoferile soovitada? Ainult üht: visake mõte karjäärist Esivere II oma peast välja! Paugupealt olete vaba mitmest probleemist: külarahva pahameelest, Esivere ja Esivere II karjääri kahtlemata kahjulikust koosmõjust jne. Saate ehk vähemalt rahulikult magadagi. Kas te tahate seda või ei taha, peate arvestama realiteetidega. Ärge vilistage külarahva peale.
Olen kategooriliselt vastu Esivere II karjäärile. Muidugi tahate oma raha tagasi saada. Aga see on teie, mitte minu probleem. Kes probleemi tekitas, see peab selle ka lahendama.
Kas Cristoferil maa eest tasutud ? Maa endine omanik väidab, et talt peteti maa välja, ajakirjaniku enda soovitusel olevat lepingutele alla kirjutanud?
Virtsu ei lubata tööstusparki, karjääri ei taha, aga elada tahame ju ometi, tööd tahaks ka kuskil teha. Aga kus siis ometi?
Tegu on eraattevõttega,seega mitte miski ei kohusta teda kohalikku inimest tööle võtma! Ja kui AGA elaks ise karjääri kõrval ja teaks mis tunne on lõhkamise ajal, kui maja värviseb nii,et laual kõrvuti olevad klaasid klirisevad, siis ehk ei oleks nii agar arvaja siin!
Ainult raha,raha. Peaks ikka rohkem hoolima oma kodumaa eest. Kes ikka hoolib, kui mitte ise. Hoidkem seda, mis veel alles jäänud on!!!!!
ajakirjanikuhärra on pikki aastaid teiste toimetamisi õigustanud ja kiitnud, nüüd siis lõi pikne oma aia taha.