3. veebruaril esitles luuletaja Mathura Haapsalu raamatukogus oma esimest proosaraamatut „Jääminek”.
„Peategelane elab külas jõeluha taga, kuhu on ta jäänud üksi. Ta on oma kodukohta nii palju kiindunud, et ei ole nõus sealt ka kusagile mujale minema,” tutvustas Mathura raamatut.
„Neid külasid, kuhu on jäänud vaid mõni üksik maja, leiab Läänemaal ikka ja mitte ainult siin. Minul on olnud huvitav mõelda, kuidas paistab maailm nende inimeste perspektiivist, kes on sinna alles jäänud. Kes on seal olemist nii palju väärtustanud, et nad ei ole sealt lahkunud,” selgitas Mathura.
„Väga hea meel on seda tutvustada just Haapsalus, sest raamat ise on palju Läänemaaga seotud, nagu ma ka ise olen Läänemaaga seotud,” ütles kirjanik kodanikunimega Margus Lattik. „Kõik minu lapsepõlvesuved, uusaastad ja muud tähtpäevad möödusid Lihulas, kust on pärit minu ema ja kus elavad mu vanavanemad.”
Mathura sõnul on lugu ja raamatu maastikud teda aastaid saatnud. „Mulle tundub, et see raamat, rääkides vanast mehest, on ometi ka mu lapsepõlveraamat ja on aidanud mul kokku võtta oma lapsepõlvemälestused Läänemaalt. Teisalt on see raamat ka austusavaldus mu vanavanematele ja põlvkonnale, kes säärast elu on näinud,” ütles ta.
„See tundub mulle omal moel ka teatud sõnum praegusele ajale. Inimesed koonduvad linnadesse, aga võib-olla unustavad üksinduse ja vaikuse, mida säärane elu võib pakkuda. Kui olen vaadanud oma vanavanemaid, siis tundub mulle, et nende arusaam loodusest on märksa sügavam, kui minusugusel kipub tänapäeval olema,” sõnas ta.
„See on pealtnäha pisike lugu, mis on loodetavasti hingelt suur. Mult on küsitud, mis ta siis vormilt on. Mõtlesin, et tegelikult on see võib-olla endiselt luuletus, lihtsalt üks pikaks läinud luuletus,” kirjeldas Mathura oma esimest proosateost.
Varem on Mathural ilmunud kaheksa luulekogu, üks reisiraamat ning koos Kaido Kirikmäega ka plaat „Külaturul paadisadama ääres”.
Mathurat saatis esitlusel Kadi Uibo, kes on muuhulgas tegutsenud ansamblites Dreamphish, Ragatmika, Cloudspeak ja Kirtana Rosa ning osalenud muusikaprojektides Venemaal, Norras ja Indias.
„Kadi on ise leidnud mõned minu luuletused ja neist laulu vorminud, tihtipeale nendest, millest ei oleks ma kunagi arvanud, et neist annab laulu teha. Mulle on see väga meeldinud, sest kui luuletusest saab laul, annab see luuletusele midagi juurde. Ma ei mõtle mitte ainult muusikat, vaid tekstitähendust,” ütles luuletaja.