Kuula artiklit, 1 minutit ja 20 sekundit
0:00 / 1:20
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan
2. märtsil möödus 140 aastat Friedebert Tuglase sünnist. Tuglase tekstide stiiliilma on võrreldud astumisega lilleaeda, kust võib leida roose, iiriseid, hiidsõnajalgu ja palju muud.
Tuglas oli sõnadega maalija, kelle palett oli rikas värvivarjunditest. Johannes Semper on kirjutanud, et „impressionistina asetab ta ühe laigu teise kõrvale” ja „laused järgnevad üksteisele kui kõrvusäet värvitäpid”. Värvivarjundite sõnadesse põimimisel oli Tuglas nüansirohke: koorkollane mantel, pimpinell-rooside värvi alusriided, karmiinpunased huuled, tõrvmust maapind jm.
Paljudes Tuglase novellides leidub haaravaid looduspilte: „Päikesepaiste värisevad lapid langesid kollasele liivale”, „Sood
Artikkel jätkub peale reklaami
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam










