Avaldame 2016. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.
24. veebruar 2016
Päikeseenergia entusiast Tarmo Kadakas jäi mullu elektriarvega 138 euroga plussi.
Pange oma säästud katusele, soovitab päikeseenergia entusiast Tarmo Kadakas.
Panka hoiustatud raha nii suurt intressi ei teeni. Mullu liitus elektrivõrkudesse Eestis üle kahesaja mikroelektrijaama, mis toodavad elektrit peamiselt päikesepaneelidega. Viimase nelja aasta jooksul on Elektrilevi võrguga liitunud 515 mikrotootmisseadet.
Läänemaal on Imatra Elektri võrgus 13 mikrotootjat, viis neist lisandus mullu.
“2015 aasta liitus Imatra Elektriga Lääne maakonna piirkonnas viis uut mikrotootjat installeritud 37kW võimsuse ulatuses,” ütles Imatra Elekter ASi tehnikaosakonna juhataja Raul Sirak Lääne Elule. Kokku on Imatra Elektriga liitunud Lääne maakonnas on 13 mikrotootjat installeritud koguvõimsusega u 95 kW.
“Kahes punktis on väike tuulik, ühes punktis päikese ja tuule segasüsteem,” selgitas Sirak Eesti on päikeseelektri tootmiseks sobv paik.
Meie suvine 20 kraadi lähedale jääv temperatuur on päikeseenergia kogumiseks hea, sest kui temperatuur oleks näiteks üle 30 kraadi, hakkaks päikesepaneelide tootlikkus vähenema.
Päikeseelektrijaama ehitamine on aga küllaltki kulukas, sest algmaterjalid on kallid. Üks päikesepatarei vatt maksab ligikaudu ühe euro. Raha kulub ka paneelide paigaldamisele ning inverteri soetamisele, tasuda tuleb ka elektrivõrguga liitumise eest. Rusikareegel on, et odavama 1 kW päikeseelektrijaama koos paigaldusega saab 1300 euro eest, Saksamaal toodetud komponentidest koostatud jaam on aga kallim.
Roheline sõltumatus
Linnamäel elav päikeseelektri entusiast Tarmo Kadakas soovitab julgelt igaühel, kel raha üle jääb, see katusele panna.
„Aastane rentaablus on kümme protsenti,“ kinnitas Kadakas ja lisas, et ükski pank raha hoiustamise eest sellist intressi ei maksa.
Tarmo Kadakas on oma maja katusele paigaldatud päikesepaneele koguvõimsusega 8,25 kW. Maja veeres on tal püsti ka elektrituulik, kuid tuuleenergiale Kadakas enam ei panusta. „Ei tasu ära,“ nentis mees.
„Roheline maailmavaade…, sõltumatuse saavutamine,“ mõtleb Kadakas pikalt, vastates küsimusele, miks ta päikeseelektrist sõltuvusse on jäänud.
Esimesed päikesepaneelid paigaldas Kadakas oma maja katusele 2010. aastal. Läks veel paar aastat, enne kui ta Fortumiga (praegune Imatra Elekter) toimiva võrguühenduse sai.
Päikeseelektrijaamu on laias laastus kahte liiki. Iseseisvad (off-grid), mis salvestavad hetketarbimisest ülejääva elektrienergia akudega. Kui päikest pole, kuid voolu on vaja, siis kasutatakse akuelektrit. Tarmo Kadaka sõnul sobivad sellised elektrijaamad suvilasse, mida talviti harva külastatakse.
Põhjus on imelihtne – talvel on päikesevalgust paarkümmend korda vähem ning nädalavahetuse tarbeks tuleb päikesejaamal nädal-kaks akusid laadida.
Viimastel aastatel on levinud võrku ühendatud (on-grid) päikeseelektrijaamad, mis müüvad tarbimisest ülejääva energia elektrivõrku ning kui elektrit jääb puudu, siis ostetakse elektrivõrgust lisa. Elektrivõrguga saab sõlmida lepingu, et võrku müüdava elektri maksumus arvestatakse tarbijale ettemaksuna. Elektrivõrguga liitumise tasud on enamasti paari-kolmesaja euro ümber.
„Mullu jäin [elektriarvega] 138 euroga plussi,“ nentis Tarmo Kadakas. Tema sõnul algab päikeseelektrijaama omanikul kõige magusam aeg märtsist. „Märtsist septembrini suudan elada sõltumatult,“ lisas Kadakas.
Päikeseelekter tasandab maaküttekulusid
Haapsalus Konnakülas elav Alar Toomingas paigaldas esimesed 3 kW päikesepaneele aasta tagasi.
Suvel pani ta neid lisaks ning praegu on tema mikrotootmisjaama võimsus 6,5 kW.
Toomingas peab tootmise-tarbimise kohta tabelit ning selle põhjal oskab ta juba nii mõndagi rääkida. Näiteks seda, et elektritootmis rekordi püstitas tema Konnaküla elektrijaam jaanipäeva paiku, siis oli päevane toodang 37 kWh, kõige kehvem elektripäev oli aja 10. detsembril, mil paneelid suutsid toota elektrit vaid 10Wh.
Juuni, juuli ja august ongi Toomingase sõnul parimad päikeseelektrikuud. Seejärel toimub järsk langus. Kui augustis tootis jaam 865 kWh, siis septembris juba poole vähem – 423 kWh, detsembris aga vaid 57 kWh.
Miks Alar Toomingas päikseeelektrijaama soetas, selle kohta, nagu ta ütleb, tarka vastust polegi. „Impulsiivne otsus… Tekkis [rahaline] võimalus, soovisin katsetada,“ lausus Toomingas.
Üheks põhjuseks on aga see, et Alar Toominga kahekorruselist elumaja köetakse maaküttega, majas on ka sundventilatsioon, seega on elektritarvidus üpris suur.
Päikeseelektri tootmisega saab Toomingas oma elektriarvet oluliselt vähendada. Aga harjumusi tuleb samuti muuta. Kui varem oli kasulik nõusid ja pesu pesta öösel, sest öine elekter maksab vähem, siis praegu on seda kasulik teha päeval, kui päike taevas sirab.
Arvepidamisest selgub, et augustis oli elektriarve Toomingal veidi üle nelja euro, jaanuaris aga 162 eurot.
Oma tabelit uurides on Toomingas päikesepaneelide müüjaist pessimistlikum. „Kahtlen kümneaastases tasuvuses,“ nentis mees.
Tasuvusaja arvutamine on tema sõnul mitme muutujaga võrrandi lahendamine. Päikesepaneelide hind on alanenud, kuid elekti hind samuti. Neil, kel päikesepaneelid juba katusel, nende jaoks oleks kasulik, et elektri hind oleks nii kõrge, nagu ta seda mõned aastad tagasi oli, selgitas Toomingas.
Kas osta Mercedes või lihtsalt auto
Läänemaa on päikeseelektri tootmiseks Kadaka sõnul sobiv piirkond.
„Kõige parem on Sõrve säär, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa on laias laastus võrdselt head,“ lausus Kadakas.
Tarmo Kadakas tegeleb ka päikesejaamade paigaldamisega. „See hobi toob vahete-vahel leivale või peale, leivaraha tuleb ikka mujalt teenida,“ nentis Kadakas. Oma hobiga tegeleb Tarmo Kadakas taastuvenergia.ee kaudu. „Meid on seal kolm „hullu“,“ naeris Kadakas ja lisas, et nende paigaldatud mikrotootmisjaam on näiteks Eesti esimesel nullenergiamajal Põlvas.
„Me oleme suunatud eratarbijale, suurte hangete püüdmiseks me kaasa mängida ei suuda,“ nentis Kadakas.
Kadakas ütles, et potsentsiaalsele kliendile on määravaim tegur hind.
„Väga raske on inimesele selgeks teha, et sa soetad asja, mis kestab pool sajandit,“ arutles Kadakas. „Kas sa ostad Mersu või lihtsalt auto – mõlemaga saab ju sõita, kuid kestvus ja kvaliteet on erinevad.“
Kadakas oma kolleegidega hiinakaid ei paku, esialgse katsetamise järel mindi üle Saksamaal toodetud päikesepaneelidele ja inverteritele. Internetist võib leida päikesepaneelide vahendajaid-paigaldajaid sadade kaupa.
„Minu hinnangul on Eestis viis tõsiseltvõetavat paigaldajat,“ tõdes Kadakas.
Päikeseelektri huvilisel soovitab Kadakas esmalt põhjalikult uurida, kellelt ja mida tellida. Tähtis on see, kui kaua firma on tegutsenud. „Kahe aasta vanune firma, kes pakub 25aastast garantiid, ma küll ei soovitaks,“ ütles Kadakas. „Võib-olla seda firmat paari aasta pärast enam ei tegutsegi, siis on otsad vees.“
Elektrivõrguga liitunud mikrotootjad maakondades:
- Harjumaa 196
- Tartumaa 81
- Lääne-Virumaa 40
- Pärnumaa 30
- Raplamaa 26
- Saaremaa 26
- Võrumaa 24
- Põlvamaa 19
- Viljandimaa 17
- Jõgevamaa 16
- Järvamaa 13
- Läänemaa 13
- Hiiumaa 12
- Valgamaa 9
- Ida-Virumaa 6
Kodune päikeseelektrijaam
- Eesti kliimas tasub päikesepaneelidesse investeering ära 10 – 15 aastaga.
- Kvaliteetsete päikesepaneelide garantii on kuni 30 aastat ja eluiga vähemalt 40 aastat.
- Oled eraisik või ettevõtja, sinust saab rohelise elektri tootja, kellel on õigus müüa ülejääv elektrienergia üldvõrku ja saada lisaks ka taastuvenergia toetust.
Päikesepaneelidega elektrit tootes annad panuse puhtama elukeskkonna saavutamiseks.
Viis sammu koduse elektritootmiseni
- Veendu pädevate spetsialistide abiga mikroelektrijaama püstitamise võimalikkuses
- Liitumislepingu tingimustega tutvu meie kodulehel ning küsi liitumislepingu pakkumine
- Sõlmi võrguettevõttega liitumisleping
- Ehituse lõppedes esita võrguettevõttele vajalikud dokumendid (dokumente aitab vormistada elektrijaama paigaldaja)
- Sõlmi võrguettevõttega võrguleping ja elektrimüüjaga elektrienergia ostu-müügileping (dokumente aitab vormistada elektrijaama paigaldaja)
Fotod: Urmas Lauri
6,5 kW mikrotootmisjaam Haapsalus Konnakülas.
