Meie riigikaitse pole seisev post, vaid valdkond, millega tuleb kogu aeg edasi tegeleda. Selleks peame kaasama mitte ainult üht poolt elanikkonnast, vaid nägema ühiskonda kui tervikut. Usun, et noor naine, kes kaitseväe vormis laskeharjutusi teeb või koos meestega metsarännakul kilomeetreid mõõdab, ei tekita avalikkuses enam üllatust või suuremat elevust. Juba neljandat aastat saavad 18-27-aastased Eesti kodakondsusega noored naised läbida ajateenistuse omal soovil. Sellest võimalusest on ka kinni haaratud: aastatel 2013 – 2015 tegi meestega võrdsetel alustel teenistuse läbi 39 neiut (naistele kehtivad vaid üldfüüsilises testis erinevad normid) ning tänavu on astunud vabatahtlikult kaitsejõudude ridadesse 33 naist. Siiski arvan, et need arvud peavad tulevikus oluliselt kasvama.
Naisi, nagu ka noori mehi kannustab kaitseväkke tulema soov ning vajadus anda oma panus Eesti riigi kaitsmisse ja turvalisusse. Samuti on oluline aga ka tahe ennast proovile panna ja omandada uusi oskusi ning kogemusi. Avalikkuse hoiakud on suuremat kaasamist toetavad. Sel kevadel viis Turu-Uuringute AS Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, millest koorus välja, et tervelt 68 protsenti eestlastest suhtub naiste kaitseväes teenimisse pooldavalt. Samas moodustavad naised meil ajateenijatest alla ühe protsendi ja mitmed tütarlapsed, kes algselt on soovinud kaitseväkke tulla, pole sinna jõudnud või on esimestel kuudel teenistuse pooleli jätnud. On rida mõttelisi ning tegelikke takistusi, miks sisuliselt pool ühiskonna potentsiaalist on jäänud täna kaitseväes kasutamata.
Alustan naiste endi seas läbi viidud küsitlusest. Sellest selgus, et päris tihti on plaanile saada sõjaväeline karastus või teha kaitsejõududes karjääri, tõmmanud kriipsu peale sugulaste, sõprade või siis poiss-sõbra vastuseis. Ehk kipub olema nii, et kui muidu ei nähta aega teenivates naistes probleemi, siis suhtumine muutub tõrjuvamaks, kui see puudutab otseselt kas oma perekonna liiget või tuttavat. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et arvestatav osa Eesti elanikest leiab jätkuvalt, et militaarvaldkond on puhtalt meeste rida, millest naised tuleb eemal hoida. Mõneti leiab taolisi hoiakuid ka kaitseväes endas, ka ohvitseride hulgas. Naiste motivatsiooni uurinud kaitseliitlasest teadlane Silvia Kiili on toonud välja, et kaitsejõududega liitumine nõuab naistelt topeltjulgust, kuna neil tuleb end tõestada ennekõike meestele. Ja kui peaks veel puuduma lähedaste moraalne toetus, on sellist elupööret veelgi raskem ette võtta. Vahel pärsib naiste huvi ka kartus olmetingimuste pärast ja asjaolu, et neile ei anta sobivat vormi ega muud varustust. Kõik need on teemad, millega peame olukorra parandamiseks süsteemselt tegelema.
Minu ühene seisukoht on, et sõjalisse riigikaitsesse kaasatud naised on igati normaalne ja loomulik nähtus ja et naistel peavad olema meestega võrdsed võimalused kaitsta oma maad ja kodu, samuti teha kaitseväes karjääri. Vastasel korral jäävad üksjagu õõnsaks ka jutud kõigi kodanike võrdsetest õigustusest ja kohustusetest ning soolisest võrdõiguslikkusest. Ei ole mingit põhjust vaadata ajateenijaid ja tegevväelasi kui mehi ja naisi – neid tuleb vaadata kui motiveeritud, hea väljaõppe ja korraliku varustusega sõdureid. Pole kahtlustki, et Eestis on patriootliku meelelaadiga noori naisi, kes on mõelnud kaitseväes teenimisele ning sealsetele karjäärivõimalustele ja ohvitseri elukutsele. Ajateenistuse oleks neile ühtlasi värav tegevteenistusse ja eeldus sõjaväelise hariduse omandamiseks. Norra, Rootsi, Soome, USA ja Suurbritannia, aga ka Eesti kaitseväe kogemus näitab, et naised suudavad meestega võrdväärselt teenistuse raskust kanda, seda ka välismissioonidel. USAs on eesti soost naine Tiiu Kera jõudnud ka kindralmajori auastmeni – pole ühtegi sisulist põhjust, miks ei võiks ka Eestis tulevikus nii juhtuda.
Selleks, et rohkem naisi leiaks relvajõududesse tee, tuleb iganenud mõttemallidest lõplikult lahti saada. Samuti peab paranema kaitseväe valmisolek naisi teenistusse värvata ja väljaõpet läbi viia ning ka instruktorite tase. Allkirjastasin oktoobri keskel määruse, mis avab naistele edaspidi kõigi väeosade uksed. Seni võtsid naisajateenijaid vastu vaid Tapa ja Võru väeosad, nüüd avanevad naistele uksed ka Viru ja Kalevi jalaväepataljonidesse, mereväkke, vahipataljoni ning logistikapataljoni. Tervitan igati ka laiemat debatti naiste kohustusliku ajateenistuse üle (nii nagu see on Norras ja peatselt on ka Rootsis), kuigi isiklikult kaldun arvama, et Eesti ühiskond ei ole hetkel sellise sammu astumiseks veel päris küps.
Kui latti kõrgele ei sea, siis pole ka võimalik kõrgemale hüppama hakata. Seetõttu oleme seadnud eesmärgiks, et juba aastal 2018. läbib kaitseväeteenistuse üle saja naise. Järgnevatel aastatel peab nende osakaal meie riigikaitses veelgi tõusma. Naiste laialdasem kaasamine teenib eeskätt seda, et meie kaitseväkke tuleksid teenima parimad sõdurid – Eesti julgeoleku tagamisel on esmatähtsad on inimeste võimed, teadmised, oskused ja tahe, mitte nende sugu. Jõudkem koos 21. sajandisse ka kaitsevaldkonnas.
Hannes Hanso
kaitseminister, SDE
mida tahaks lisada- naised on üldiselt elu andjad ja hoidjad. Seda võiks ka meeles pidada mitte neid propagandistlikult kuhugi Iraaki või tontteab kuhu palgasõduriks värvata.
et lõhe valitsuse ja rahva vahel on nii suureks kärisenud, et muidu mõistliku Hanso sõnavõtu peale tahaks siiski öelda- aga äkki paneks meie riiki esmajoones kaitsma kõik need poliitikud, kes seda riiki siin kõige rohkem kurnanud on? Ja üldiselt on eesti meestel kombeks oma lapsi ja naisi kaitsta ja säästa. Ja eesti naised teavad ise ka, millal nad püssi kätte võtavad. Või tahavad võtta.
Pigem tullakse põhimõttega “tahan käsen, poon ja lasen”Miks peaks üldse keegi idast himustama seda kiusupunne täis maalappi aga venemaa ründamise st. moodsas keeles heidutamise jäoks on Eesti kõva küll.Ainult loll võib uskuda,et kui peakski konflikt tekkima,et siis siin maalapil elu veel võimalikuks osutub.
see kiuslike maalapp võetakse kiusu pärast ära, et näidata nato nõrkust. Vean kihla, et keegi füüsiliselt appi ei rutta vaid avaldatakse noot ainult ja mingid sanktsioonid lisatakse. Pealegi viies artikkel ei kohusta liikmesriiki sõjaliselt aitama, võib ka riiete ja toidu näol aidata
Ei saa aru Miks meid Venemaaga hirmutatakse,see on korraldus ja meile maalitakse veneohtu!
Väga hea,saab hiibet tõsta ja tõuparandust teha.
Mida rohkem edasi,seda rohkem igatsen endist,vene aega tagasi.
Köigil oli tööd,kodud.Mitte mingit
söjaga hirmutamist.Nüüd muud ei
kuulegi kui et venelane tuleb
kallale.Kas siis ameeriklane on
parem,kes on juba nagu puuk end
külge imenud.Kui suured rahad
lähevad selle nahka,mis oleks
hädasti kulunud oma rahva tarbeks.
Muidkui heidutame venet.Nüüd veel
naised kaitseväkke?Päris arulagedad
Kui meestest pea pooled ei kölba
tervislikel pöhjustel sinna,miks
arvate,et samas keskkonnas üles
kasvanud naised tervemad on?
Pealegi on naistel täita elus oma
tähtis missioon,see on elu edasi
viimine.Hanso,kas sa oma tütred
saadaksid sötta vöi su kena öe
omad?Kaitsevägi jäägu ikka meeste
pärusmaaks.
Endist vene aega ei saa enam kunagi olema. Kui peaks halvim juhtuma ning siit sõda üle käima, siis seekord ei aeta mingit “rahvaste sõpruse” juttu. Pigem tullakse põhimõttega “tahan käsen, poon ja lasen” ning tallatakse põlisrahvas mutta.
praeguse valitsuse häda ongi see,et jutt,mis suust tuleb ei käi läbi ajude.paneme kõik sõjaväkke,siis julgem venelase kallal haukuda.
Riigipuukidele pole antud mõistust. Nende ainus huvi on oma rahakott. Naistel on elus muud ülesanded. Hansost saab hea kahuriliha, Tal pole mõistust.
Sa eksid – hr. Hanso on ùks vàhestest,kes òige ministritooli peal istub ja asjast jagab. Ja on seljakott seljas,mitte luks limusiiniga, pool maailma làbi kàinud. Kahju ainult,et ta oma pere jaoks aega ei leia.
Ei leia oma pere jaoks aega? Täpselt aasta aega tagasi oli ajalehtede esikaane luhu, kuidas Hanso kimas vikulite sähvides kaitseministeeriumi “limuga” Kuivastusse, et viia oma laps vanasisa juurde saaremaale. Leiab ju pere ajaoks aega küll.
Vanemast peast sünnitades on suurem
oht,et sünnib vigane laps.30a
esimese lapse sünnitamiseks on
hiljavöitu.Ka sellest peate nendele
noortele naistele rääkima.
mis kuradi iivet , enne 30 ei taha ju keegi sünnitada..