Urmas Sukles. Foto Arvo Tarmula
Haapsalu ja Ridala on kaks tugevat omavalitsust, kes – kui poleks haldusreformi seaduses ette nähtud 5000 elaniku nõuet – elaksid rahulikult ühinemata edasi. Pärast Panga spordihoone jaoks võetava laenu- ja soojafirma müügist saadava raha panekut Uuemõisa lossi remonti saaks Ridalas investeerimisvõimekus mitmeks aastaks enam-vähem otsa. Ka Haapsalus ei tehtaks pikki hüppeid, vaid arendataks tasahilju tõmbekeskusele ja lähinaabritele vajalikke kultuurilis-hariduslikke tegevusi ja rajatisi. Suurt õnne mõlema õuel ei oleks, aga häda ka mitte.
Seadusandja aga on tekitanud seisu, kus Ridala vald peab kellegagi ühinema ja Haapsalu linn võib Ridalaga ühineda. Haapsalul muid variante ei olegi, sest seadus nõuab ühise piiri olemasolu. Loogiline on, et kaks naabrit, kes on juba suures osas kokku kasvanud ja ühise vereringega, peavad läbirääkimisi, et panna leivad ühte kappi. Oli (on) ka variant, et Ridala vald ühineks Lääne Nigulaga, aga see ei ole minu ja paljude teiste arvates mõistlik ega Ridala valla elanike heaolu arvestav tegu.
Haapsalu ja Ridala ühinemine on vallaelaniku vaatevinklist päris hea, natukene parem kui linnaelaniku poolt vaadates. Miks nii ? Leivad paneme ühte kappi, aga leiva hulk sellest ei suurene, sest valitsus rohkem raha leivaostuks ei anna. Pigem muutub loogilisemaks ja tulemuslikumaks uue omavalitsuse toimimine.
Ühinemisel suureneb ühendomavalitsuse eelarve maht, mis annab võimaluse teha suuremaid investeeringuid, kui seda saaks teha üksi. Suurem omavalitsus annab võimaluse paremate ja ka paremini tasustatavate spetsialistide töölevõtmiseks ning nii ka parema teenuse pakkumiseks elanikele. Kindlasti paraneb sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalsfääri piirkonna laienemine annab võimaluse parandada töötajate ja abisaajate tingimusi. Suures omavalitsuse on paremad võimalused teenuste kvaliteeti parandada ja pakkuda mitmekesisemat teenust.
Loogilisemaks muutub alus- ja põhihariduse andmine. Ei võidelda enam õpilaste pärast, vaid arendatakse olemasolevaid koole ja on võimalik anda paremat ning isikupärasemat haridust. Ridala lastel on suurem ja odavam võimalus käia Haapsalu huvikoolides. Haapsalu kultuuri- ja spordielu saab Ridala seltsidelt ja ühingutelt tuge.
Ei saa märkimata jätta ka suurt ühinemistoetust, mille abil saavad korda nii mõnedki hooned ja teed. Haapsalu ja Ridala elanikud ei pea mängima oma sissekirjutusega, et saada mõnda hüve, sest toetuste süsteem ühtlustatakse. Ei ole Haapsalu ja Ridala vahelist võitlust elanike arvu suurendamise nimel, nagu see praegu on.
Inimesele, kes saab enda ja oma perega hästi hakkama, ei ole eriti vaja omavalitsust kui maja või kohta, kus peaks käima. Talle on vaja, et tänavad oleksid lumest puhtad, muru niidetud, lastel oleks turvaline lasteaias ja koolis käia, et oleks võimalik end kultuurilis-sportlikult arendada jne. Ehk lihtsamalt öeldes: elu toimiks tõrgeteta. Hea oleks ka tasuv töökoht kodu ligidal.
See aga tähendab, et indiviidi seisukohalt pole eriti tähtis, mis on lapsukese ehk ühendomavalitsuse nimi. Omavalitsuse toimimise koha pealt muutub aga nimi ja staatus tunduvalt olulisemaks. Haapsalust kaugemal asuva küla osas ei muutu midagi, küla jääb külaks ja ka küla aadressiks on küla. Kiri jõuab ikka külasse kohale.
Olen veendunud, nagu enamik Haapsalu ja osa Ridala elanikke, et Haapsalu linn peab jääma linnaks ja ühendama endaga Ridala valla. Juba praegu elab Uuemõisas ja Paralepas ehk Haapsalu eeslinnades peaaegu pool Ridala valla elanikke. Minu veendumust kinnitavad Haapsalu linnastus elavate inimeste arv (86 protsenti Haapsalu-Ridala elanike arvust), Haapsalu kui linna ajalugu, Haapsalu linna kui kaubamärgi tuntus jne.
Lõpetuseks tahan öelda ühe mõtte. Volikogude ja linna- ning vallavalitsuste liikmed peavad otsuse tegemisel lähtuma sellest, et 2017. aasta lõpus toimuvad valimised ja hakkab oma elu elama uus ühendomavalitsus. Päevapoliitikat tehes ei tohi selle uue omavalitsuse starti ja tulevikku muuta keeruliseks. Meil tuleks anda tulevasele uuele Haapsalu linnale hea stardiplatvorm. Oleme vastu võtmas otsuseid, mis kujundavad meie piirkonna elu aastaid.
Miks peaks häbi olema? Egas me pole püski pissinud avalikus ruumis. Me oleme maarahvas ja tahame selleks ka jääda. Olla maarahvas ei ole häbi.
No aga miks te siis ei taha jääda maarahvaks ja kipute sinna Haapsalusse? Las see linn jääb ja Läänemaa (maa)vallad ühinegu. Tôepoolest, olla maarahvas ei ole häbi. Aga see omavaheline jant valdade vahel, kus kôik pruudid on veidi vigased, vaat see on küll häbiväärt. Aga noh, need, kes on lugenud Tammsaaret, saavad aru, et ega seda maarahvast miski paranda, Pearud ja Andresed nad olid ja Pearudeks ja Andresteks nad ka jäävad. Ja ongi vaja linnasaksu, kes neid veidi kantseldaks.
Uuemôisa ja Paralepa tuleb liita Haapsaluga kui need juba niiviisi nabanööri mööda kokku kasvanud (ja see juhtub tulevikus nii vôi teisiti, klassikaline linnade suurenemise protseduur üle maailma). Ja ülejäänud Ridala liita Martna & Kullamaaga (ja nii vôi teisiti liitub see kolmik tulevikus Nigula & Pussrootsiga). Kogu lugu. Mis nimesse puutub, siis ajaloost leiab palju variante, kus hundid söönuks saavad ja lambad terveks jäävad. Aga no ausalt, läänlased, teil juba häbi ei hakka sellest kolkapatriotismist?
Mille kuramuse pärast Haapsalule ettepanek tehti kui nüüd selline hala taevani? Oleks pidanud teiste valdadega mesti lööma, aga Ridalal endal mingid kompleksid peal, et vaja Haapsaluga kurameerida? Martna ja teised naabrid pôlati ära. Lits rahvas need ridalased…
variant oleks tõesti Kullamaa- Martna-Ridala,kõik saaksid toimida osavaldadena ,keskus võiks olla Ridalas, siis ka saab Haapsalus ära käia ,kui vaja Maavalitsust külastada. Kõik ka tugevad vallad
kuule magu ,kui sa midagi ei tea,siis pole mõtet lolli iba ajada.Sa vist oma maost kaugemale ei näe loe RIDALA arengu kava
Maapiirkonnas Haapsalu vald või linn tuletab kangesti meelde Haapsalu rajooni ENSVs vähendatud mõõtmetes. Kuna Haapsalu piirneb Ridala vallaga, siis oleks igati loogiline, et ühise omavalitsuse nimeks oleks Ridala. Vaatamata Haapsalu linna Ridala vallas asumisele jääksid Haapsalu veinipäevad ikka vana nimega. Ega siga linnuks ei muutu, kui teda selleks nimetada, tekiks ainult segadus – kellega tegemist. Registrites on kirjas täisnimetused ja lausa imelik oleks kombinatsioon Haapsalu vallasisene linn Haapsalu Linnavalitsuses.
Ma arvan, et see ei saa olla argument. Sinu lastele selliseid seoseid enam ei teki.
Soovitan kasutada sama süsteemi, mis on kasutusel Soomes’ , Vantaa, Espoo, Raasepori jne. Linnad on säilitanud oma nime. See on loomulik areng, et Haapsalu kasvab piiridest välja, kuna Eestis toimub linnastumine. Kurb küll aga maal omada kodu, kus elada 7 päeva nädalas on luksus, millele tuleb kõvasti peale maksta. Olen lahkunud maalt ja asunud elama linna. PS. Maal Minu hing puhkab… , kavatsen kolida vanemas eas maale tagasi.
Päikest Teile.
Tallinna linn on 158 ruutkilomeetrit pindalalt. Haapsalu linna suurus oleks siis 260 ruutkilomeetrit, mis teeks ta konkurentsitult Eesti suurimaks linnaks 😀 Rahvastikutihedus 100 inimest ruutkilomeetril. No olge nüüd ikka normaalsed 😀 Linnas on tänavad, mille seisunditaseme nõuded jne on tunduvalt suuremad kui vallateedel. Kus võtab ühendvald selle ressursi, et hakata kuskil Tuuru lähedal pärapõrgus tagama sellist teenust?
Vaadake ikka, kuidas kõik teised seda Eestis on teinud – ainus loogiline variant siin on Haapsalu vald, milles on siis vallasisene linn. Milleks hakata mingit lolli oma jura ajama ja sellega aega raiskama?
Ridala laen on läinud Koit Uusilt ostetud Uuemõisa mõis kinnitagumiseks. Muu jaoks jaksu väga pole jagunudki. Kes siin kiitlevad ja jauravad, reaalset seisu ju ei jaga. Võiks vähemalt vait olla.
maksku esmalt oma võlad ära siis hakaku ühinemisest rääkima. Ega Ridala rahvas pea Haapsalu võlgasid maksma. Loodan et Ridala rahvas keeldub Haapsaluga ühinemast. Tulemus oleks väga trööstitu. Ühinegu ikka omasugustega, nagu Martna jne.