Haldusreform: Läänemaa ähvardab kokku kuivada

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos. Foto: Urmas Lauri

Haldusreformi käigus jääb Lääne maakond valdade ühinemise tulemusena praegusega võrreldes tunduvalt väiksemaks.

Lihula ja Hanila ühinevad Pärnumaa valdade Koonga ja Varblaga ning tulevasest ühinenud vallast saab Pärnumaa osa. Ligi 6000 elanikuga omavalitsuse keskuseks saab Lihula. Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos nentis, et mingit muud valikut neile lihtsalt ei jäänud.

„Kaks aastat tagasi alustasime läbirääkimisi neljakesi – Lihula, Koonga, Varbla ja Hanila. Arvamused läksid lahku vaid maakonnapiiri asjus – Pärnumaa vallad soovisid jääda Pärnumaa osaks, Hanila vallal oli ükskõik, kumba maakonda kuuluda, Lihula tahtis jääda Läänemaa osaks. Maakonna piirist me tookord üle ei saanudki. Lihulale oli Läänemaa väga tähtis,” meenutas vallavanem.

Järgmiseks võttis Lihula vastu ettepaneku alustada läbirääkimisi maakonnasuuruse valla moodustamiseks, see aga ei õnnestunud, sest Lääne-Nigula lükkas Suur-Läänemaa idee tagasi.

„Lääne-Nigula finantsanalüüsi järgi olime meie vaene ja saamatu lõuna, keda rikas põhi ei taha. Lootsime läbi rääkida Martna ja Kullamaaga, et tekiks Põhja- ja Lõuna-Läänemaa, Martna aga ütles meile ära ja Kullamaa rääkis läbi mitme laua taga. Mis valikut meil siis oli? Me ei tahtnud, et meid sundliidetaks,” ütles Ojala-Toos. Nii oligi Lihula taas seal, kust kaks aastat tagasi alustati.

Uue omavalitsuse nimeks kaalutakse Lääneranna valda. Kas see ka nimekomisjonist läbi läheb, pole veel kindel. „Tõenäoline on, et mitte, sest nimel peaks olema mingi ajalooline tähenduslik seos piirkonnaga,” selgitas Ojala-Toos.

Valitsus otsustab

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus on kindel, et Lääne-Nigula vallavolikogu langetaks praegu samasuguse otsuse, nagu tehti pool aastat tagasi. „Asjaolud ei ole muutunud. Volikogus ei leidnud Läänemaa suurvalla idee ühtegi poolehoidjat ja üle-eestiline läbirääkimiste käik näitab, et ühtegi maakonnapõhist valda tekkimas ei ole,” märkis Lõhmus.

Lõhmus lisas, et Läänemaa vähenemine pole sugugi kindel: maakonna piiri muutmise küsimuse otsustab valitsus, kes muidugi ühinejate arvamuse ära kuulab.

Lahtine on, mis saab Kullamaast ja Nõvast. „Kullamaa ja Nõva vallaga peame ühinemisläbirääkimisi. Ei saa öelda, et need vallad valiksid kindlasti Raplamaa või Harjumaa kasuks,” ütles Lõhmus.

Kullamaa vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu ütles, et kolmapäeval saadeti Märjamaale ametlik otsus läbirääkimiste alustamise kohta. Jätkatakse kõnelusi ka Lääne-Nigulaga. Kui minnakse kokku Märjamaa ja Vigalaga, võib juhtuda, et Kullamaast saab Raplamaa osa. „Aga kui Virtsu enam Läänemaa pole, siis on ikka natuke imelik küll,” kommenteeris ta Lihula ja Hanila võimalikku pärnumaastumist.

Kas Kullamaa ühineb Lääne-Nigula või Märjamaaga, enne sügist Pärnpuu sõnul kindlasti ei otsustata.

Nõva segased valikud

Nõval on laual mitu varianti. „Nõvaga on seis selline, et Vasalemma ja Padise pakkumine tuleb ära öelda, sest ei vasta kriteeriumitele – 300 inimest jääb 5000st puudu. Siis on Lääne-Harjumaa valla variant – Paldiski, Vasalemma, Padise, Nõva ja Keila vald on volikogudes võtnud vastu otsuse, et võiks alustada läbirääkimisi, aga Keila linn ütles ei,” rääkis Nõva vallavanem Deiw Rahumägi.

Ühinemiskonsultandi said potentsiaalsed ühinejad alles sel nädalal, samuti pole arutatud sotsiaal-, majandus- ega transpordiküsimusi. „Millised väljavaated sinnapoole liitudes on, on täiesti segane.”

Laual on ka variant liituda Lääne-Nigula, Noarootsi, Martnaga. „Nendega oleme peaaegu jõudnud liitumislepingu mustandini ja see saab enne jaanipäeva sellise kuju, et võiks hakata volikogus juba arutama,” ütles Rahumägi. Nõva vald võib ka minna pooleks – osa vallaelanikke tahab saada Harjumaaks, teised jääda Läänemaaks. „Eks tuleb küsida rahva käest, kuhu keegi tahab minna,” nentis vallavanem. Kumb parem on, ei ole Rahumägi sõnu praegu võimalik öelda, sest kui Läänemaa valdadega on pilt selge, siis Harjumaa valdadega mitte ja pole võrdlusmaterjali, mille pinnalt otsuseid teha.

Mängus on ka emotsioonid. „Paljud inimesed ütlevad: ma tahan läänlane olla. Aga ega emotsionaalne, kogukondlik identiteet sellest muutu. Kui liitume Lääne-Nigulaga, ega siis Nõva või Peraküla inimene Taeblasse jaanitulele ikka lähe!”

Riigikogu võttis teisipäeval vastu haldusreformiseaduse, mis kohustab valdu selle aasta lõpuks kokku leppima vabatahtliku ühinemise vähemalt 5000 elanikuga omavalitsuseks. Erandina võib väiksem olla vaid Vormsi saar.

Lihula võidelgu nime eest

Neeme Suur, Lääne maavanem (pildil)

Juba haldusreformi esimestest hetkedest peale lepiti kohe kokku, et maakondade piirid ei peaks saama takistuseks loogilise omavalitsuse moodustamisel. Lihula kimbatus on mõistetav, aga ühinemine Koonga ja Varblaga on loogiline. Ma vaid soovitaks Lihulal võidelda nime eest. Kui juba Lihula on keskus, siis olgu ka Lihula vald. Mis puudutab Lääne maakonna suurust, siis ilmselgelt oleks Lihula ja Hanila ning ka Kullamaa liitumisel maakonnast välja väga oluline mõju. Lihula ja Hanilaga kaotaksime 25 protsenti territooriumist ja 15 protsenti elanikest. Aga maakond saaks sellegipoolest hakkama. Kuigi, jah, mõistus tõrgub omaks võtmast, et Matsalust võiks saada laht Pärnu maakonnas.