Juhtkiri: vallasuurune maakond

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lääne Elu: kus suitsu seal tuld Mõni aeg tagasi ringles üks suurejooneline visioon – haldusreformi tulemusena võiks sündida kõiki Lääne maakonna praegusi valdu ühendav nn Suur-Läänemaa. Vaadates asjade seisu praegu võib kujunevat pilti värvidega veidi julgemalt ümber käies iseloomustada hoopis nii, et saame vallasuuruse maakonna. Lihula ja Hanila lahkumisega Pärnumaa koosseisu jääb Lääne maakonna territoorium neljandiku väiksemaks. Ei saa välistada, et jääme ilma ka Kullamaast ja tervest või siis poolest Nõva vallast. Tuleb tunnistada – kõlab nukralt. Läänemaa kaotaks oma ajaloolised piirkonnad, mida kõik nimetatud ju kahtlemata on.

Haldusreformi eksperdikomisjoni kuuluv Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus tuletas aga meelde, et maakondade piirid on kogu aeg olnud muutuste tuules. Läänemaa muinasmaakond ulatus väidetavalt kuni praeguse Pärnu linnani, kunagine Haapsalu rajoon kuni Lihula rajooniga liitmiseni aga ainult Kasari jõeni. Läänemaa osaks on olnud nii Märjamaa kui ka Vigala, kellega Kullamaa nüüd ametlikult läbirääkimisi alustab. Identiteeti ja piirkonnatunnet kannavad aga ikka inimesed, mitte linnad või vallad. Näiteks pole ju olemas Setumaa või Mulgimaa maakonda, aga kohalik identiteet on neil seal nii kõva, et setudest ja mulkidest räägitakse lausa anekdoote. Rääkimata kohalike juurtega seotud kultuuriüritustest, kuhu pool Eestit kokku sõidab.

Lääne maavanem Neeme Suur tuletas omakorda meelde, et midagi pole veel otsustatud ja ükski vald pole naabermaakonna hingekirja läinud. Praegu on seis selline, et omavalitsused on algatanud liitumise vastavalt sellele, milliste valdadega on võimalik loogiliselt toimiv omavalitsus moodustada. Edasi kaalub ja otsustab juba valitsus, millisesse maakonda uus omavalitsus paigutada. Kui vaid jaguks head tahet ja mõistust, et ära tunda, mis valdade inimestele ja kogukonnale laiemalt kõige parem on.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kellel
7 aastat tagasi

pea mõtlemiseks, saab aru et see on salakaval maaelu hävitamise programm.
Riigipuukidel on plaanis Eesti riik ameeriklastele maha parseldada.
Tundub et operaator on narkouimas. Ma pole varem kommenteerinud.

Kellel
7 aastat tagasi

pea mõtlemiseks, saab aru et see on salakaval maaelu hävitamise programm.
Riigipuukidel on plaanis Eesti riik ameeriklastele maha parseldada.

Eestimaa
7 aastat tagasi

Te kõik olete ajaloolise Eestimaa lõhkujad, kes te seal riigiaparaadi ees, sees, peal ja all istute. Kogu aeg peate midagi lõhkuma.
Lõhuti ära kolhoosid-sovhoosid, inimesed kaotasid töökohad. Nüüd on pool ilma kodutuid täis. Tööd ei jagu igaühele.
Mingi kaos peab kogu aeg sütel hõõguma. Jube.
Ja kes kannatab? Lihtne eestlane.

Elmar
7 aastat tagasi
Reply to  Eestimaa

mine vaata mis põllumajanduses on toimunud. Sama töö mis kolhoosis tegi 100 inimest, teeb nüüd 10 või vähem. seal see probleemi tuum ongi.

esiteks
7 aastat tagasi

nüüd peaks ka omavalitsustele palju rohkem raha ja võimu andma,et nad saaksid ka keskusi aendada

teiseks
7 aastat tagasi
Reply to  esiteks

Jälle see sama liberaalide jura et võtame rahvalt raha ära ja siis hakkame selle rha eest keskuseid ehitama. Siis tulevad meile rootsi onud külla, kes ehistavad sinna juhtmetööstuse. Mis varem või hiljem Hiinasse kolib või makstakse sulle palka kui hiinlasele. Meie maapiirkondade ressurss on põllumaa ja sellel rajanev toiduainete tööstus. Maailma rahvastik kasvab. Kõrbes põldu ei pea. Agameile öeldakse selle peale et toiduainete tööstust ei saa arendada sest prantslastel on põllumajandus toetused 80% meil 40%. me ei ole konkurentsi võimelised ja kogu lugu. Lambakari kuulab sõnumi ära ja määgib kaasa.

Elmar
7 aastat tagasi
Reply to  teiseks

põllumajanduse efeltiivsus on tõusnud 10 ja enam korda võrreldes nõukogude ajaga. sama töö teeb ära 10 korda vähem inimesi. Nostalgitsejad, talude ajajärk ei tule enam tagasi ei meil ega mujal.

Unesnôiduja
7 aastat tagasi

Need kes siin paaniliselt halavad ààremaastumisest vôiks môelda sellele, et mis tunne on siis, kui Matsalust pôhjapoolne osa on Tallinna ààrrmaa ja lôunapoolne on Pàrnu ààrrmaa. Sest nii see saabki olema. Lôhmus putkab hiljem Tallinnasse, ei teda see Nigula kolgas huvita. Turiste tuuakse busside kaupa Sankt-Suklesburgi viimadeid aborigeene vaatama.

hmm
7 aastat tagasi

on enam kui kummaline, et valitsuses püsib arusaam, et kui liita mitu vaest/vähevõimekat siis saame hästitoimiva ja konkurentsivõimelise maapiirkondade arengu? Probleemid on ju hoopis teises otsas- kas nendest ei räägita teadlikult, tahtlikult või peetakse tõepoolest kõiki teisi inimesi rumalateks?

maali
7 aastat tagasi
Reply to  hmm

Lugu on väga lihtne. Mida kaugemale otsustajad probleemist viia seda väiksem on tõenäosus et maali saab nendele kaikaga üle küüru anda ja seda väiksem on tõenäosus et probleem lahendada suudetakse. Piltlikult öeldes tähendab see seda et maalid peavad ise täitma- vallavanema, arsti, maavanema, politseiniku, tuletõrjuja, kaitseväelase, kooliõpetaja jne. funktsioone. Seega oleks õiglane kui maalide käest ka maksuraha ei kogutaks- aga seda teemat haldureform ei käsitle. Ühesõnaga kui riik toimib kui kasumit taotlev ettevõte, siis keegi peab katma ka kulud. Kui ennem oli üks lammas kellega vallavalitsuses vaielda siis nüüd sa pead maadlema mitme ringkaitsesse tõmbunud ametnikuga korraga ja sinul on… Loe rohkem »

koll
7 aastat tagasi
Reply to  hmm

1. Haldusreform on vaid üks osa sellest kavast
2. juba 10 aastat tagasi olid uuringud, mis näitasid täpselt ära kuidas omavalitsuste suurusest sõltus konkurentsivõimelisus… allpool paari tuhendet elaniku see lihtsalt kaob. Ja liitumised on näidanud, et ühinenud omavalitsused on toimetanud edukamalt, kui varem eraldi. Vigisemise asemel loe vahest ajalehti. Haapsalu on ka hea näide Eesti omvalitsuste absurdist… linnapiir läheb tegelikult linna seest juba ammu.

vastuseks
7 aastat tagasi
Reply to  koll

Haldusreformi sisu on see et veeretada võimalikult palju kulusid tavakodaniku kanda ja siis ongi riik jälle konkurentsivõimeline ja ühinenud omavalitsused suudavad kõike seda paremini korraldada. – SEE OLI SELLE UURINGU SISU. Ühinenud omavalitsustest lahkub rahvas täpselt sama hooga edasi. Pange see Toompeatarkade klubi kinni.

jaak
7 aastat tagasi

Mitte valla suurus pole probleem vaid haldusvõime. Seda ei ole ega tule kui suure ja lõhmuse sugusedasel eesotsas on ja Taavi Rõivase taldu lakuvad. Praeguses haldusreformis ma ei näe mitte ühtegi plaani kuidas demograafia probleeme siluda ja töökohtasid maale tagasi tuua. Kõik on suunatud sellele et kujundada maapiirkondadest ääreala et Tallinna ja Brüsseli majandust püsti hoida.

Limpa
7 aastat tagasi

Sellised Mikk Lõhmuse sugused Exceli-mehed tuleks üksikule saarele saata oma excelitega.

Elmar
7 aastat tagasi
Reply to  Limpa

meie oleme oma vallavanemaga väga rahul. lõhmuse poolt väga tark jutt

seda
7 aastat tagasi

teab vaid tuul(suur),aga see puhub kuidas heaks arvab,Kui vaid jaguks head tahet ja mõistust, et ära tunda, mis valdade inimestele ja kogukonnale laiemalt kõige parem on.