Teisipäeval ja kolmapäeval toimus Eestis NATO kahepäevane õhuväeharjutus Ramstein Alloy 1, mille eesmärk oli arendada Balti õhuturbes osalevate õhuväelaste koostööd.
Õppuse esimesel päeval lubati ajakirjanikud Ämari lennuväljale. „Tulge igaks juhuks kella kaheksast värava taha, mine tea, ehk saab lennatagi,“ soovitas õhuväe pressiesindaja Alar Laats.
Mõned minutid enne kaheksat passisime väravas kahekesi. Teine varajane oli Põlva lehe ajakirjanik. Ühtäkki oli väravaputka rahvast täis. Selgus, et tulijaid oli kaugemaltki kui Põlvast. Paar kanadalast, hispaanlased, bulgaarlannad, soomlased ja mine tea, kes veel. Keelte paabel igatahes.
„Leedukad on kohal,“ ütles Laats mulle ID-kaarti tagastades.
Suurvürsti pardal pilvede kohal
Lennujaama juures lösutas paks, roheline propellerlennuk, sabal Leedu õhujõudude topeltrist.
Algirdase (Leedu suurvürst aastatel 1345–1377, teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks) nime kandev Itaalias valmistatud Alenia C-27J Spartan oli seest tavaline langevarjurite lennuk. Päraluugist mahuks sisse soomustransportöör või Hummer, hindasin silma järgi.
Seest oli Algirdas kõikjalt polsterdatud. Hakkab uperpallitama, mõtlesin. Propellerid võisid tuure üles. Vastasseina ääres istuv hispaanlane lõi kolm korda risti ette ning luges lühikese palve.
Turvavööde kinnitamise käsk polnud sugugi ilmaasjata, sest stardirajal kiirendas Algirdas pöörasemalt kui vormel. Kui lennuk hakkas madalamate pilvedeni jõudma, hakkas röötsakile vajunud pressivägi end jälle sirgu ajama.
Algirdas lendas pilvede kohal, maapinda polnud hetkekski näha.
Paremalt vupsas ühtäkki kaks hävitajat pilvedest välja. Pressivägi tormas illuminaatorite juurde ja meeletu tulistamine algas. Mis riigi lennukid need on, seda esimese hooga ei osatud öelda. Kaameras pilti suurendades leidsin valge-sini-valge sõõri. Soomlased?
„Meidän Hornetit!“ kuulutas hoobilt peajagu pikemaks sirutuv Helsingin Sanomate ajakirjanik uhkelt.
Kui soomlastest oli juba ilmselt miljon pilti tehtud, kaldus pressivägi teise pardasse, sest sinna olid ilmunud belglaste F-16AM-id.
Mõni hetk hiljem sukeldus Algirdas pilvedesse ning paar minutit hiljem olime tagasi Ämari lennuväljal. Nii pehmet maandumist pole ma seni saanud.
Hiljem selgus, et olime osalenud õppusel. Legendi kohaselt kaotas Algirdas navigeerimisvõime, appi ruttasid Hornetid, kes aitasid leedukail ümber pöörata ning andsid hiljem juhendamise üle belglastele, kes transpordilennuki maandumisrajale suunasid.
Soomlased ja belglased olid juba maandunud, kui Šiauliaist kohale lennanud hispaanlased tegid paar edevat tiiru, demonstreerides Eurofighteri kolmnurksete tiibade võimekust. Nende järel maandusid poolakad.
Lendav mikrolaineahi
Pilvedest ilmus ufolaadset ketast turjal kandev radarlennuk. Ämari lennuväljal maandunud radarlennuk AWACS E-3A õppustest osa ei võtnud, tema visiidi eesmärk oli saata sõnum NATO kohalolust. Esmakordselt Eestis näidati, kuidas luurelennuk seestpoolt välja näeb.
Tibatillukesed illuminaatorid on kaetud metallvõrguga.
Sakslane Karsten Stoye ütles, et lennuk on vaid veidi noorem kui tema – valmistatud 30 aastat tagasi. Siis, külma sõja alal, arvestasid lääneriigid tuumasõja võimalusega. Et AWACS plahvatuse tekitatud magnetimpulsi tõttu viga ei saaks, ongi ta metallvõrguga varjestatud. Nagu peegelpildis mikrolaineahi, sest varjestusvõrk peab kaitsma lennukis olijaid väliste mikrolainete eest.
Luurelennuki sisu meenutab Tähesõdade filmidest nähtut. Stoye sõnul on robustsevõitu väljanägemine petlik, sest arvutite tarkvaralahendused on igati nüüdisaegsed. Lennuki kere kohal asuvas kuplis on radar, mille nägemisulatus on 400 kilomeetrit.
Karsten Stoye selgitas, et maapealsete radarite ning E-3A meeskonnalt saadud info põhjal saavad hävituslennukid lennata tundmatut õhusõidukit tuvastama.
Luksemburgi õhujõudude 200 miljonit eurot maksev AWACS (Luksemburgi õhujõududel ongi vaid AWACsid, neid on kääbusriigil kokku 17) baseerub Saksamaal, meeskond on rahvusvaheline, kapten on norralane Rune Kirkbak. Tavapäraselt lennatakse Poola, Rumeenia, Balti mere ja Norra õhuruumis, kuid Saksamaa baasist on need lennukid võimelised NATO operatsioonide tarbeks õhuruumi jälgima kõikjal maailmas.
Tavaliselt on radarlennuki meeskonnas 20-22 inimest. Üks vahetus kestab kaheksa tundi, õhus tankimise korral isegi 16 tundi.
Nähtamatud kahevõitlused
Kõrgel õhuruumis pidasid hävitajad maapealsetele vaatlejatele nähtamatuid õhulahinguid.
Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien ütles, et kahevõitluse võidab see, kes on osavam. „Kes saab teisele radariluku enne peale,“ selgitas Tarien ja lisas, et siis vastasel enam pääsu pole. „Tänapäeval võidab see, kellel on parem elektroonika, aga loomulikult on ka piloodi osavus, tema treenitus oluline. Kuidas ta suudab võimalikult kauaks nähtamatuks jääda. Tähtis, et sina näed teist enne.“
Läänemere kohal on taevas tänavu mõnevõrra rahulikum, nentis kolonel Tarien ja lisas, et siiski on olnud juba kaks tõsisemat intsidenti Kaliningradi lähedal laeva ja lennuki vastu. „Need olid oli tahtlikud provokatsioonid,“ ütles Tarien.
„Meie rahuaja reeglid ütlevad, et sellistele provokatsioonidele ei reageerita. See oli ebaviisakas käitumine, kuid ei nõua mingit vastureaktsiooni NATO poolt,“ ütles NATO õhujuhtimiskeskuse ülema asetäitja, brigaadikindral Roberto di Marco.
Kui mullu tuvastati Läänemere piirkonnas Vene sõjalennukeil 280 sisselülitamata transponderiga (st, et nad on tsiviilradareile nähtamatud) lendu, siis tänavu esimese kolme kuuga on selliseid vahejuhtumeid olnud 40. Kolonel Tarieni sõnul on vähenemine tingitud sellest, et Vene lennukid suunati Süüriasse ning Läänemere kohal on neid praegu vähem lendamas.
Kui kui meie õhuruumi on sisenenud piloot, kes ei pea kinni reeglitest, tõusevad Leedust Šiauliaist Hispaania Eurofighterid ning Belgia F-16AM-id Ämarilt. Nad tuvastavad, kellega tegu, ning annavad juhiseid.
„Lennatakse juurde, üritatakse nendega raadio teel või ka käemärkidega suhelda,“ kirjeldas Tarien. „Visuaalselt vaadeldakse, kas [reeglite rikkuja] on ohtlik või mitte ja siis edasi on väga täpselt määratud, salastatud protseduurid, kuidas edasi käituda,“ selgitas Tarien. Õhuturbelennukid on alati relvastatud. „Rahu ajal igal juhul välditakse sõjalist konflikti, sellist asja, mis juhtus Türgis siin ei ootaks.“
Kolonel Jaak Tarien ütles, et kuigi sõjalised kontaktid meil venelastega puuduvad, on igal võimalikul juhul neile diplomaatilisel tasandil rõhutatud, et transponderita sõjalennuk on oht tsiviilisikutele. „Aga tundub, et see ei ole neile primaarne,“ nentis Tarien ja lisas, et venelastelt on sellele nõudmisele standardvastus: „See ei ole ju keelatud!“
Balti õhuturbe missiooni piloot, Hispaania õhujõudude major Abel Gomez Martos ütles, et turvajad ei kavatse ühtegi raketti välja tulistada. „Me selgitame, kas kõik on korras, kas lennuk vajab abi, kanname vahejuhtumist juhtkonnale ette. Meie järgime juhiseid,“ kinnitas Martos.
Milline on selles reas parim lennuriist, küsin Martoselt. Uhkusega osutab ta oma Eurofighter Typhooni poole. „Olen aastaid lennanud sellisega,“ osutab hispaanlane soomlaste F-18 Hornetite poole. „Praegune on ikka parem.“
Pressivägi on kogunenud soomlaste Hornetite juurde. Soome piloodid tõmbavad kombinesoonile peale lennurüü, käivad tiiru ümber lennuki, kontrollimaks selle lennukõlblikkust, annavad allkirju, seejärel kinnitatakse nad kabiinis katapultisme külge. Lehvitadvad, tõusevad õhku, et Kuopio lähedal asuva Rissala kodulennuväljale jõuda.
Kohe seejärel kaovad pilvedesse ka Poola hävitajad F-16.
Ramstein Alloy 1
19. – 20. aprill 2016
- Harjutustest võtsid peale NATOsse kuuluvate Eesti, Leedu, Belgia, Hispaania, Poola ja Briti õhuvägede ka Rootsi ja Soome lennukid.
- Õppusel harjutati nii õhulahingute pidamist, sideprobleemidega lennuki otsimist ja eskortimist kui tulejuhtide ja lennuki pilootide koostööd. Samuti toimus lennupääste õppus, millest võttis osa ka politsei- ja piirivalveameti lennusalk helikopteriga AW139.
- Balti õhuturbega seotud õppusi on korraldatud BRTE (Baltic Region Training Event) nime all 2008. aastast kõigis Balti riikides. Käesolevast aastast kannab õppus nime Ramstein Alloy.
Fotod: Urmas Lauri
