0

Läänemaal oli liikluses õnnelik aasta

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

liiklusstatistika

Läänemaa liikluses võib möödunud aastat õnnelikuks pidada, sest õnnetusi oli tunamullusest kolmandiku vähem ja neis ei hukkunud ühtegi inimest.

Eelmisel aastal oli Läänemaal 20 liiklusõnnetust, milles inimesed viga said, seda on 13 võrra vähem kui tunamullu, näitab maanteeameti statistika. Õnnetuste ja vigastada saanute arvu poolest erineb Läänemaa Eesti üldisest pildist: hukkunute arv vähenes üle terve Eesti, kuid liiklusõnnetuste ja ka õnnetustes vigastatute arv on üle riigi viimastel aastatel püsinud samal tasemel.

„Läänemaal oli tiba rahulikum aasta,” tõdes Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.

Õnnetustes sai läinud aastal vigastada 25 inimest, neist suurem osa, 12, olid autojuhid. 2014. aastal sai õnnetustes viga 44 inimest ja neist pooled olid kaassõitjad. „Aga 2014. aastasse jäi ka õnnetus, kus teelt välja sõitnud sõiduautos oli kaheksa inimest,” meenutas Haapsalu jaoskonna patrullteenistuse juht Tarmo Tomson.

Tomsoni sõnul oli suurem osa eelmisel aastal juhtunud liiklusõnnetustest nn ühe auto õnnetused, st auto sõitis teelt välja või millegi vastu. Liiklusõnnetusi, kuhu oleks segatud kaks või enam autot, oli alla poole. Otsasõidud jalakäijaile toimusid mullu enamasti parklais, kus sõidukiirus oli väike, ja seetõttu polnud ka inimeste vigastused suured. „Klassikalisi õnnetusi, kus auto maanteel jalakäijale otsa sõidab, meil eelmisel aastal ei olnud,”  lisas Tomson.

Kurioossema õnnetusena nimetas Tomson seda, kui mees sõitis naisterahval üle labajala.  

Jalgrattaõnnetustest on sagedasemad need, milles kõrvalteelt lähenev  autojuht ei arvestanud peateel liikunud jalgratturiga ja sõitis viimasele otsa.

Kõige rohkem oli liiklusõnnetusi juunis ja ajaliselt pühapäeva õhtu kella 20 paiku. „See on aeg, mil põhitrassidel liiguvad inimesed tagasi mandrile,” põhjendas Haapsalu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnainspektor Meelis Laurmann.

Samal ajal kinnitavad politseinikud, et kuigi hommikune tipptund on liiklustihe, ei juhtu õnnetusi, milles inimesed viga saaksid, hommikuti kuigi tihti.

Neli autot on ära võetud

Endiselt on politsei kimpus joobes autojuhtidega. Tabatud roolijoodikute arv on viimasel paaril aastal püsinud ühel tasemel. Mullu tabas politsei roolist 120 joobes juhti, kellest ligi poolesajal oli nn kriminaalne joove. Andrei Taratuhini sõnul näitab tabatud roolijoodikute arv politsei tööd. „Mida rohkem kontrollime, seda rohkem tabatakse,” lisas ta.

Mullu kasutas politsei taktikat, et linna sisse- ja väljasõitude asemel kontrolliti autojuhtide kainust väiksemail teedel. Kokku pandi Läänemaal puhuma umbes 14 500 autojuhti ja Taratuhin lubas, et tänavu kontrollitakse neid veelgi rohkem.  

„Aastaid oleme meedias öelnud, et täna on „Kõik puhuvad”, aga ikka tabatakse joobes juhte. Ilmselt loodetakse, et ei jää vahele,” ütles Taratuhin.

„Ega vahet ole, mis päeval või kellaajal kontrollida, ikka tuleb tabamusi. Isegi jaanuaris pühapäeva õhtul tuleb,” lisas Meelis Laurmann.

Joobes juhtide süül oli eelmisel aastal kaks liiklusõnnetust, milles inimesed viga said. Seda on poole vähem kui tunamullu. Neilt, keda on korduvalt abatud roolist kriminaalse joobega, saab karistuseks auto konfiskeerida. Eelmisel aastal jäi autost ilma neli inimest.   

Kiirustamine ei vähene

Kui õnnetusi oli Läänemaal varasemast vähem, siis üleliia kihutajaid tabati 300 võrra enam. Taratuhini sõnul on siingi tabamise põhjus selles, et liiklusele on suuremat tähelepanu pööratud.

Nii Taratuhini kui ka Tomsoni sõnul korraldati suve hakul sageli liiklusreide maakonna kahel põhimaanteel: Risti–Virtsu ja Ääsmäe–Rohuküla maanteel, milles Läänemaa politseinike kõrval osalesid kolleegid Harjumaalt. Tomson ütles, et eelkõige võttis politsei sihikule kohad, mida inimesed liiklustalgute ajal esile tõid. „Suunasime neisse kohtadesse suuremad jõud ja sealt see arv kasvas,” lisas ta.

Üldist liikluspilti iseloomustades ütles Tomson, et kihutamist näeb meie maanteedel üsna palju. „Oma autoga piirkiirusega sõites pole sa maanteel kiiremate hulgas,” sõnas ta.

Keskmiselt ületatakse piirkiirust kuni 20 ja 21–40 km/t, kuid on ka neid, kes veelgi suurema kiirusega kihutavad. Näiteks neid, kes ületasid lubatud kiirust 41–60 km/t, tabati mullu 45, veelgi suurema kiirusega kihutajaid jäi politseile vahele 3. Meelis Laurmann meenutas, et vähemalt üks neist oli mootorrattur. Taratuhini sõnul on piirkiiruse ületamine pigem maanteede kui asulate teema. „Pigem sõidetakse ikka maanteel 110ga kui linnas 60ga. 110ga linnas sõitmist ma ei mäleta,” ütles Taratuhin ja lisas, et kõige suuremad kiirused on Risti–Virtsu maanteel.

Tarmo Tomson tõi näite, et eelmisel nädalal tabas politsei Risti ja Laiküla vahel autojuhi, kes sõitis 164 km tunnikiirusega. Küsimusele, millega juht oma kiirustamist põhjendas, vastas Tomson: „Ega ta midagi tarka öelda osanud.”

Turvavarustuse kasutamine on Läänemaal aastaga paranenud: tunamulluse 61 asemel tabati eelmisel aastal 49 turvavarustuse mittekasutajat. „Oleme juba nii mitmeid aastaid turvavarustuse kasutamisel silma peal hoidnud, et tänapäeval näeb harva kedagi sõitmas turvavööd kinnitamata,” ütles Taratuhin. Ta lisas, et ilmselt mängib rolli ka trahvi suurus. „Kes see ikka trahvi maksta tahab,” ütles ta.    

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz