Vabariigi aastapäev Lossiplatsil. Arvo Tarmula foto
Vabadussõjas langenute mälestussamba jalam Haapsalus kaunistati täna keskpäeval ülesrivistunud Kaitseliidu üksuste ja hulga linnakodanike silme all lillede ja pärgadega.
Lossiplatsi pidulikul tseremoonial kõnelenud maavanem Neeme Suur tuletas meelde, et nii nagu polnud Eesti riik üksi Vabadussõja ajal, pole me seda ka nüüd. Vabadussõjas võitlesid eestlaste kõrval soomlased, baltisakslased, ingerlased, venelased, Rootsi ja Taani vabatahtlikud ning appi tõttas ka Inglismaa.
Suure sõnu kinnitas ka tseremoonia ajal taevast kostev lennukimürin.
Maavanem sõnas, et peame oma riiki hoidma, et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid Lossiplatsile koguneda ja vabariigi sünnipäeva tähistada.
Piiskop Tiit Salumäe rõõmustas, et päikseline päev oli nii palju inimesi ja eriti lapsi Lossiplatsile toonud.
Salumäe tuletas meelde, et Eesti ajaloole tagasi vaadates tuleb tõdeda, et aastad pole vennad – kui esimestel vabaduse aastatel Eesti kasvas ja õitses, järgnesid sellele kannatuste aastad, mis viisid lootuse.
Üsna äkki tulid ajad, mil Eesti sai taas iseseisvaksi, Vene väed lahkusid Eestist ja tuli Eesti kroon, kuid kõik ei ole piiskopi sõnul nii lihtne. "Nüüd, kui 25 aastat on seda riiki ehitatud, kostab hääli, mis küsivad, kas me sellist Eestit tahtsime," ütles ta ja tuletas meelde, et usust, lootusest ja armastusest suurim on armastus.
Pärast pidulikku tseremooniat juhtis Lossiplatsil mänginud Kaitseliidu Lääne maleva orkester dirigent Mati Põdra juhatusel linnarahva orekstrihelide saatel Haapsalu kultuurikeskusesse, kus andsid kontserdi Cyrillus Kreegi nimelise Haapsalu muusikakooli õpilased.
