18

Uuring: eestimaalaste vastusesis pagulastele väheneb

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

põgenik pagulaneFoto: Scanpix

Kui pool aastat tagasi oli pagulaste Eestisse toomise vastu iga neljas eestimaalane, siis nüüd on vastu iga kuues, kirjutab Eesti Päevaleht uuringule viidates.

Riigikantselei tellitud ja TNS Emori tehtud küsitlus näitab, et eestlaste vastuseis pagulaste tulekule on mõnevõrra järele andnud. Tänavu juunis arvas koguni 29 protsenti eestimaalasi, et hädasolevaid inimesi ei peaks vastu võtma. Novembri lõpu seisuga oli nende hulk kahanenud 15 protsendini, vahendab BNS.

Iga teine eestimaalane aga usub, et hädas pagulasi tuleb aidata.

"On toimunud mõningased nihked, mis puudutavad elanike valmisolekut hädalisi vastu võtta," kinnitas TNS Emori sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute ekspert Aivar Voog.

Ühtlasi on varasemast rohkem neid inimesi, kelle meelest tuleb teisi riike pagulaskriisiga toimetulekul aidata, sest ainult nii saab loota, et appi tullakse ka Eestile. Selle väitega nõustujate arv on suurenenud 35 protsendilt 41 protsendile. Mittenõustujate osakaal on samaks jäänud, kasv on tulnud peamiselt nii öelda neutraalse seisukohaga inimeste pealt.

Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaatori Marion Pajumetsa sõnul võib selle taga, et eestimaalaste soov pagulasi aidata on kasvanud, olla selgem mõistmine, kes on pagulased. Arusaam, et pagulastel ei ole võimalik oma päritoluriiki naasta, sest seal on sõda või sealne režiim kiusab neid taga. Peale selle suudetakse üha enam eristada pagulasi majandusmigrantidest, kes otsivad paremat elu.

Uuringust selgus ka, et hirmu pagulaste ees õhutab vähem kindlustatud ja madalama haridustasemega Eesti elanike sotsiaalmajanduslik ebakindlus.

Hirm Eesti turvalisuse pärast on seotud hoiakuga, et pagulased ei suuda Eesti ühiskonda integreeruda, mille tagajärjel sisserännanute elupiirkonnad getostuvad ning kuritegevus ühiskonnas kasvab.

63% uuringus osalenutest nõustuvad, et pagulaste Eestisse tulek muudab Eesti ühiskonda. Seejuures kardavad eestlased, et varjupaiga saanud inimesed mõjutavad negatiivselt sotsiaalsüsteemi ja majandust. Negatiivsemalt meelestatud inimesed on arvamusel, et riik peaks ennekõike tegelema olemasolevate elanike heaolu kasvatamise ja nende probleemide lahendamisega, kui et võtma endale kohustust abistada ja toetusi pakkuda siia tulnud pagulastele.

Seega on ohu tunnetamine seotud inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga, sest kartused ja tõrjuv hoiak on levinud pigem materiaalselt ja sotsiaalselt vähem kindlustatud ühiskonna gruppide seas. Sinna kuuluvad nii muust rahvusest kui ka pigem madalama sissetuleku ja haridustasemega elanikud.

"Kuna nende enda olukord on ebakindel, siis arvavad madalama kindlustundega inimesed, et see pagulaste lisandumine süvendab nende praeguseid probleeme," täpsustas Voog, kes märkis, et ebakindlus toidab inimestes hirmu.

Mida kõrgem on inimese haridustase ja sissetulek, seda suurem on ka valmisolek pagulasi Eestisse vastu võtta ning nende ühiskonda integreerumist toetada.

Kindlustunde olemasolu avatud suhtumisega elanike seas väljendub ka selles, et kohalike inimeste endi probleeme ei peeta sedavõrd takistavaks teguriks pagulaste vastuvõtmisel kui tõrjuva hoiakuga elanike seas.

Probleeme integreerumisel näevad 43% elanikest, kes ühtlasi arvavad, et pagulaste tulek pigem lõhestab ühiskonda, mitte ei liida seda.

Vastajate omavahelisel võrdlemisel nende sotsiaaldemograafilise tausta järgi eristuvad omavahel statistiliselt olulisel määral eestlased ja muu rahvuse esindajad, kusjuures muu rahvuse esindajad peavad välismaalaste Eestisse elama asumist riigi ja rahva kestmisele ohtlikumaks kui eesti rahvusest elanikud. Keskmisest ohtlikumaks hindavad välismaalaste sisserännet ka naised ning alg- või põhiharidusega elanikud. Meessoost ja kõrgharidusega elanike jaoks välismaalased riigi ja rahva kestmist sedavõrd ei ohusta.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
lugeja
lugeja

Üks hull kutsub FB homseks linnas pagulasi välja ajama

Maali
Maali

Peale Pariisis toimunut hakati Soomes tegelikult toimuvast ahistamisest avalikumalt kirjutama ja rääkima.

Mul
Mul

on sügav kahtlus nende kuradima uuringute suhtes. Mingi nipiga- nad teevad midagi,mis sobib päevapilti aga no ei usu! Mõni aeg tagasi küll veel uskusin- aga viimasel ajal on ikka “kallutatud” küll. Kõhutunne on õigem kui EMOR.

Valge Daam
Valge Daam

Keda küsitletakse?
Mind ja minu tutvusringkonnast pole kedagi-kunagi “küsitlenud”…

süsimust iroonia
süsimust iroonia

Sellistes küsimustega küsitleb EMOR ainult reformierakonna liikmeid (nimekirjad on ju avalikud).
Tegelikult ka.

viimane
viimane

uuring näitab, et rahvas armastab palavalt pagulasi, 101% on nõus nendega ühist voodit , kitsi, koeri,lambaid jagama ja koos loomaaeda külastama

Mnjah
Mnjah

https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/arvamusuuring_eesti_elanike_suhtumisest_pogenikekriisi_dets2015.pdf

Kui lugeda küsimusi ja vaadata nn pressiteadet siis tõlgendamine on küll väga loominguline ja vastavuses tellija ehk Riigikantselei tahtmisega. Sama kui küsida, et kas te soovite seda, et maailmas ei oleks relvakonflitke, sõdu ning kui vastate jah siis tähendab see riigile, et saadame oma sõdurid konfliktikolletesse.

tulge aga
tulge aga

Sisseränne sunnib naiste kaitseks seadusi muutma, nagu Eesti valitsus teatab. Soomes toimub juba iga nädal vägistamisi pagulaste poolt.

Sisseränne sunnib naiste kaitseks seadusi muutma

Kahjuks või õnneks
Kahjuks või õnneks

ka mina ei tea ühtegi eestlast, kes pagulasi siia ootaks või tahaks! Vaid need, kes raha kõlinat juba haistavad, ootavad pagulasi ja juba see sõna, pagulane, paitab nende kõrvu!

vat
vat

Pagula MTÜ ja Lääne Elu näiteks…

Sass
Sass

Ma ei tunne mitte kedagi, kes oleks pagulaste poolt.

qw
qw

Euroopas suureneb vastuseis pagulastele ja eestlased hakkavad neid äkki armastama. Kummaline.

wpDiscuz