Uuring: eestimaalaste vastusesis pagulastele väheneb

Foto: Scanpix

Kui pool aastat tagasi oli pagulaste Eestisse toomise vastu iga neljas eestimaalane, siis nüüd on vastu iga kuues, kirjutab Eesti Päevaleht uuringule viidates.

Riigikantselei tellitud ja TNS Emori tehtud küsitlus näitab, et eestlaste vastuseis pagulaste tulekule on mõnevõrra järele andnud. Tänavu juunis arvas koguni 29 protsenti eestimaalasi, et hädasolevaid inimesi ei peaks vastu võtma. Novembri lõpu seisuga oli nende hulk kahanenud 15 protsendini, vahendab BNS.

Iga teine eestimaalane aga usub, et hädas pagulasi tuleb aidata.

"On toimunud mõningased nihked, mis puudutavad elanike valmisolekut hädalisi vastu võtta," kinnitas TNS Emori sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute ekspert Aivar Voog.

Ühtlasi on varasemast rohkem neid inimesi, kelle meelest tuleb teisi riike pagulaskriisiga toimetulekul aidata, sest ainult nii saab loota, et appi tullakse ka Eestile. Selle väitega nõustujate arv on suurenenud 35 protsendilt 41 protsendile. Mittenõustujate osakaal on samaks jäänud, kasv on tulnud peamiselt nii öelda neutraalse seisukohaga inimeste pealt.

Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaatori Marion Pajumetsa sõnul võib selle taga, et eestimaalaste soov pagulasi aidata on kasvanud, olla selgem mõistmine, kes on pagulased. Arusaam, et pagulastel ei ole võimalik oma päritoluriiki naasta, sest seal on sõda või sealne režiim kiusab neid taga. Peale selle suudetakse üha enam eristada pagulasi majandusmigrantidest, kes otsivad paremat elu.

Uuringust selgus ka, et hirmu pagulaste ees õhutab vähem kindlustatud ja madalama haridustasemega Eesti elanike sotsiaalmajanduslik ebakindlus.

Hirm Eesti turvalisuse pärast on seotud hoiakuga, et pagulased ei suuda Eesti ühiskonda integreeruda, mille tagajärjel sisserännanute elupiirkonnad getostuvad ning kuritegevus ühiskonnas kasvab.

63% uuringus osalenutest nõustuvad, et pagulaste Eestisse tulek muudab Eesti ühiskonda. Seejuures kardavad eestlased, et varjupaiga saanud inimesed mõjutavad negatiivselt sotsiaalsüsteemi ja majandust. Negatiivsemalt meelestatud inimesed on arvamusel, et riik peaks ennekõike tegelema olemasolevate elanike heaolu kasvatamise ja nende probleemide lahendamisega, kui et võtma endale kohustust abistada ja toetusi pakkuda siia tulnud pagulastele.

Seega on ohu tunnetamine seotud inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga, sest kartused ja tõrjuv hoiak on levinud pigem materiaalselt ja sotsiaalselt vähem kindlustatud ühiskonna gruppide seas. Sinna kuuluvad nii muust rahvusest kui ka pigem madalama sissetuleku ja haridustasemega elanikud.

"Kuna nende enda olukord on ebakindel, siis arvavad madalama kindlustundega inimesed, et see pagulaste lisandumine süvendab nende praeguseid probleeme," täpsustas Voog, kes märkis, et ebakindlus toidab inimestes hirmu.

Mida kõrgem on inimese haridustase ja sissetulek, seda suurem on ka valmisolek pagulasi Eestisse vastu võtta ning nende ühiskonda integreerumist toetada.

Kindlustunde olemasolu avatud suhtumisega elanike seas väljendub ka selles, et kohalike inimeste endi probleeme ei peeta sedavõrd takistavaks teguriks pagulaste vastuvõtmisel kui tõrjuva hoiakuga elanike seas.

Probleeme integreerumisel näevad 43% elanikest, kes ühtlasi arvavad, et pagulaste tulek pigem lõhestab ühiskonda, mitte ei liida seda.

Vastajate omavahelisel võrdlemisel nende sotsiaaldemograafilise tausta järgi eristuvad omavahel statistiliselt olulisel määral eestlased ja muu rahvuse esindajad, kusjuures muu rahvuse esindajad peavad välismaalaste Eestisse elama asumist riigi ja rahva kestmisele ohtlikumaks kui eesti rahvusest elanikud. Keskmisest ohtlikumaks hindavad välismaalaste sisserännet ka naised ning alg- või põhiharidusega elanikud. Meessoost ja kõrgharidusega elanike jaoks välismaalased riigi ja rahva kestmist sedavõrd ei ohusta.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.