Kaitseliit teeb Kiltsi lennuväljale tagalakeskuse

Logistikaõppus Kiltsi lennuväljal. Arvo Tarmula foto

Kaitseliidu Lääne malev muudab osa Kiltsi endisest lennuväljast tagalakeskuseks, võttes osa tühjalt seisvaid angaare kasutusele ladudena.

Kaitseliidu Lääne maleval on kavas eraldada lennuväljal võrkaiaga neljast angaarist koosnev ala ja muuta angaarid varustuse ladudeks. Kaitseliidu Lääne maleva tagalajuhataja Siim Jeebergi sõnul on vajadus tagalakeskuse järele olnud juba kolm-neli aastat.

„Lahe tänaval on kitsas, seal pole meil lao- ega parkimisruumi,” põhjendas Kaitseliidu Lääne maleva pealik Mehis Born varustuse kolimist lennuväljale. „Siia koondatakse maleva varustuse, aga mitte relvalaod,” lisas ta.

Ühel angaaril on juba esisein kinni ehitatud ja uus uks ette pandud, teise loodavad kaitseliitlased korda saada järgmisel aastal. Borni sõnul on Kaitseliidu järgmise aasta eelarvest selleks raha taotletud ja läinud nädalal Haapsalut külastanud Kaitseliidu tagalaülem raha saamiseks ka lootust andnud.     

Aastaid tühjalt seisnud ja väliselt lagunemismärkidega angaaride seisukorra kohta ütles Jeeberg, et tehases valmistatud kaarte osa on korralik. Tagumine, madalam osa on aga kehva kvaliteediga ja mõnest kohast kokku kukkunud, kuid see tema sõnul angaaride kasutuselevõttu ei sega.  

Kiltsi endise lennuvälja 24 angaarist on juba praegu kasutusel paar esimest, kus OÜ Lääne Teed hoiab teehoolduseks kasutatavat liiva ja soola. Jeebergi sõnul on Kaitseliidul Lääne Teedega kokkulepe, et vastutasuks hooldab firma lennuvälja.

Born ütles, et rohkem ei ole angaaride vastu huvi tuntud, küll aga sooviksid mitmed firmad või ürituste korraldajad kasutada  lennuvälja maa-ala. „Järgmiseks aastaks on neli taotlust – nii kiirendajaid kui ka puiduladustajaid,” nimetas malevapealik. Viimaste kohta lisas Born, et puidufirmad, kes näiteks Hiiumaalt metsa veavad, otsivad kohta, kuhu puitu enne edasivedamist ladustada.

Kuidas ja mis tingimustel endist lennuvälja, mis Kaitseliidu mõistes kannab harjutusvälja nime, kasutama hakatakse, selgub Borni sõnul veebruariks. Selleks ajaks valmib harjutusvälja kasutamise kord.

 „Enne, kui korda polnud, oli loominguline vabadus. Täna enam nii ei saa,” ütles Born. Ta lisas, et kasutuskord hakkab reguleerima, kuidas võib harjutusvälja teisele või kolmandale sektorile kasutada anda. „Ja kuidas kiirendajad ja muud huvilised saavad siin edaspidi toimetama hakata.”