0

Eesti kõige jämedam haavapuu kasvab Läänemaal

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

haava puu f arvo tarmula

Pühapäeval käis paarkümmend loodushuvilist 95aastast hiidhaavapuud Keedika kandis vaatamas.

„Läänemaal pole just palju sellist, mis oleks kõige-kõige,” ütles metsakonsulent Koit Latik.

Latik juhtiski loodushuvilised pühapäeval haavapuu juurde. Teiseks giidiks oli metsakonsulent Malle Järve.

Keedika kandis riigimetsa majandamise keskuse langil hõredas haavasalus kasvava vana haavapuu leidis mõne aasta eest metsade inventeerija Taimo Türnpuu. Mullu mõõtis Türnpuu puu uuesti üle.

„Teadaolevalt Eestimaal sellest suuremat haaba mõõdetud ei ole,” ütles Koit Latik.

Türnpuu sõnul on Keedika haab tõepoolest teadaolevalt kõige jämedam haab Eestis. Türnpuu ütles, et seni teadaolevalt olid kõige jämedamad haavad Jõgevamaal Puurmanis, aga need jäid vanaks.

Haavapuu ümbermõõt on ligi neli meetrit, täpsemalt 375 sentimeetrit, haava kõrgust mõõtis Türnpuu 27 meetrit.

Loodushuvilised matkal mõõtsid puu kõrguseks 25–30 meetrit, sest nad alles õppisid, kuidas puud mõõta.

„Teiste puude seas on ta ikka hiid. Võimas pilt on ta all olla ja üles vaadata,” ütles Koit Latik.

Matkalised püüdsid määrata sambliku ja kõrvalasuvate haabade järgi ka puu vanust, mida loetakse tüve aastaringide pealt, ja pakkusid selleks 85 aastat. Kasvava puu vanust saab määrata, kui puurida südamikuni ja võtta proov, hiidpuud aga matkalised puurima ei hakatud. Kui hiidhaava ümbermõõt on nelja meetri kanti, siis on diameeter üle meetri.

„Puuri pikkus peaks olema 70–80 sentimeetrit, aga kust niisugust puuri võtta,” ütles Latik.

Tavalise puu puhul piisab poole lühemast puurist.

Taimo Türnpuu sõnul on puu 95aastane.

Türnpuu ütles, et haavapuud mitmesaja-aastaseks ei ela, 150 aga võivad välja pingutada küll.

Latik ütles, et raieküps on 40–50aastane haab, edasi tuleb mädanik sisse. Ka Keedika haaval on Latiku sõnul tõenäoliselt mädanik sees. „Lähema kümne aasta jooksul murrab tuul ta maha,” arvas Latik.

Läänemaa metsaühistu korraldatud metsamatkal käis ka Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula.

„Vägev puu,” nentis Tarmula.

Tarmula ütles, et pole nii suurt puud varem näinudki: „Tammed muidugi võivad olla jämedamad, aga kõrguse poolest on Keedika haab ikka üle. Läänemaal pole ühtegi sellist puud, mis oleks Eestis kõige suurem või kõige vanem.”

Latiku sõnul on haab hea tarbepuu. „Oli aeg, mil haavapuud eriti ei hinnatud. Läks kütteks,” märkis Latik.

Haavapuit on ilmastikukindel ja vastupidav. Põlvamaal on ehitatud sellest maju ja saunasid, mis on vastu pidanud sada ja enam aastat.

Latiku sõnul on haab ka hea katuselaastupuu: laast võtab hallika kihi peale ja katus peab vastu 40–50 aastat. Haavalaastudest on tehtud isegi kirikute kupleid. Läänemaal on haavalaudadest ehitatud heinaküüne. Lauad ise lähevad küll kõveraks, aga küün peab vastu. Haavast on tehtud suuski ja paate (haabjaid) ning tuletikke, sest haab ei tahma. Ühest kuue meetri pikkusest ja 30 cm läbimõõduga haavast saab miljon tuletikku. Haavast saunalava ei aja vaiku ega tundu istumisel kuum, küta palju tahad.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz