Viimase kümnekonna aasta jooksul eelistatakse traditsioonilisele kivikortsnale üha enam metallist moodulkorstnaid, mis aga valesti paigaldades ja hooldades võivad hoopis tulekahju põhjustada.
Metallkorstna kasuks räägib peamiselt lihtne paigaldus ja konkurentsivõimeline hind, aga ka see et metallkorsten soojeneb kiiremini kui kivikorsten ning metallkorstna siledale sisepinnale ei ladestu põlemisjäägid nii kergesti kui krobelise pinnaga kivikortsna puhul.
Kahjuks on metallkorstnal ka miinused ja elu näitab, et nendega on rohkem tulekahjusid kui kivikorstendega. Kui valesti paigaldatud kivikorstnast võib kuulda alles korstnapühkija käest, siis valesti paigaldatud metallkorsten tekitab suure tõenäosusega tulekahju. Kui metallkorstna ohutusnõuded olid täitmata ei pruugi ka kindlustus tulekahjuga tekitatud kahju hüvitada.
Metallkorstna küttesüsteem koosneb kolmest osast: korsten, ühenduslõõr ja kütteseade. Kõige olulisem on valida kütteseadmele õige korsten. Põhiline, mida siinjuures jälgida, on temperatuuriklass ehk millise temperatuuriga on korstnasse sisenevad põlemisgaasid. Korstna temperatuuriklass ei tohi olla madalam kui kütteseadmel. Jälgida tuleb ka happe-, korrosiooni- ja kondensaadikindlust. Selle teadasaamiseks tuleb kindlasti korstna ostmisel kaasa küsida sertifikaat ning kasutus- ja paigaldusjuhendid, kus on kirjas toodud korstna omadused ning tootjapoolsed juhtnöörid, kuidas korstent õigesti paigaldada, hooldada ja kütta.
Korsten peab olema ka ohutult ja õigesti paigaldatud — vastavalt juhendile ja spetsialisti poolt. Korsten peab olema paigaldatud nii, et seda saab terves ulatuses puhastada, seega peavad tal olema ka puhastusluugid õigetes kohtades. Metallkorstnat paigaldades peab korstna välispinna ja puidu vahele jääma ohutu kaugus. Kui omanik ei ole ohutuses kindel, tuleb pöörduda spetsialisti poole. Ka Päästeamet aitab alati nõuga, küsimuste korral võib helistada numbril 1524 ja kohtumise kokku leppida. Kõige ohtlikumad on vahelagedes ja katusest läbiviidud kohad, kus puitkonstruktsioonid on korstnale kõige lähemal.
Tuleb veenduda, et korsten on terviklik. Kui tegemist on moodulkorstnaga, võivad moodulite ühenduskohtadesse jääda paigaldamisel vahed või tekkida nihked, kust kuumus läbi pääseb ja tulemuseks on tulekahju. Seetõttu peab puhastades olema ettevaatlik, et mooduleid ja ühenduskohti ei nihuta. Metallkorstnat tuleb hooldada vähemalt kord aastas, mõnede kütteseadmete puhul on vajadus tihedam.
Tahmapõlengu puhul (ehk kui põleng toimub korstnas, mitte küttekoldes, sinna kogunenud tahma ja pigi tõttu) on temperatuur korstnas kuni 1400 kraadi — selle tagajärjel metallstruktuur muutub ja hakkab roostetama. Seda ka roostevabade korstnate puhul. Olles soetanud metallkorstna ja soovides, et see kestaks kaua, tuleb korstent ka õigesti hooldada ja korras hoida. Kollet tuleb kütta õigete, kütteseadme valmistaja poolt soovitatud, materjalidega.
Villu Ilves
Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor
olen ise näinud kuidas juba väikselgi kütmisel ilma suitsugaase jahutava soojamüürita värv kuumusest metallkorstna peal mullitama hakkab…
üliohtlikult…
Pange metallkorstna asemele moodulkorsten ja unustage oma hirmud. Korsten on samade omadustega, mis metallkorstengi (soojeneb kiiresti,sest on isoleeritud sisemise keraamilise osaga, on seest sile ja tõmbab seega hästi, ei kogu tahma, on lihtne puhastada) aga lisaks kestab kaua ja on tõesti tulekindel.
Eestis on saada vähemalt kahe korraliku firma moodulkorstnaid. Püstitamine kiire ja tulemus korralik. On mitme (kuni 2) suitsulõõriga variandid, lisaks veel kolmas, ventilatsioonilõõr, on ka lihtne ühe suitsulõõriga mudel.