Haldusreformi ettevalmistamisel on kaalutud mitmeid riske, kuid jäetud peaaegu tähelepanuta poliitiline risk. Omavalitsuste vabatahtliku liitumise takistuseks võivad olla ka vallavanemate või linnapeade poliitilised vastuolud. See takistab koostööd ja tulevase haldusjaotuse kujundamist.
Pole saladus, et Haapsalus on võimu kindlustanud Reformierakond, kellele konkurente ei paista olevat. Kui Haapsalu liitub Ridala ja sealt edasi ka näiteks Lääne-Nigula ja Martnaga, võib olla üsna kindel, et tulevase ühendomavalitsuse vallavanema tool kuulub Reformierakonna karismaatilisele kohalikule liidrile. Nii pole imeks panna, et vallad, kellele ei ole sümpaatne Haapsalu valitsemise stiil ja poliitilised kombed, ei taha linnaga liituda.
Ridala ja Haapsalu liitumine oleks Läänemaa kaarti vaadates mõistlik lahendus, sest Uuemõisa ja Paralepa alevike piir linnaga on kõigest administratiivne. Elu on sulandanud kolm asulat juba aastaid tagasi üheks, mistõttu oleks loogiline, et ka administratiivselt valitsetaks neid koos.
Aga siin tulevadki mängu erinevad valitsemiskultuurid ja väärtushinnangud. Haapsalu on juba aastate eest erastanud kõik, mis vähegi väärtuslik, et kulutada teenitud raha turismiobjektide arendamisse. Ridala omab kaugkütte munitsipaalfirmat. Ridala on valmis panustama suurelt oma põhikooli ehitusse. Ka Haapsalu oleks selleks ehk mõtteis valmis, kuid majanduslikult pole see enam võimalik.
Nii et haldusreformiga kaasnevate plusside juures on kahjuks risk, et liitumise tagajärjel saab jõudu juurde poliitiline kultuur ja arusaam, mis ei pruugi olla kõige mõistlikum kohaliku elu edendamisel. Turismiäri eelisarendamine kõikide teiste eluvaldkondade arvel ei anna kahjuks head tulemust.
ksimus on prioriteetides. Kui prioriteet on ainult turism ja turistid, siis on asi vildakas. Sel lihtsal põhjusel et iga linna , valla ja maakonna asi oleks seada eesmärgid mis toetavad oma inimesi, oma kohalikke valdkondi, kohalike inimeste heaolu, kohalike inimeste huvisid. Turism on paraku ainult üks pisike sektor kui laiemat pilti vaatame. Turism tavaliselt töötab seal, kus juba ENNE on inimeste heaolu väga kõrge. Või alternatiivina hüperilus loodus nagu Taimaal. Kui arendatakse ainult ühte valdkonda, teistre arvel ja kogu tähelepanu raskuspunkt on külaliste teenindamisel ja kohalikud taandatakse ainult kellegi teise teenindajaks ja ümmardajaks, siis kohalik elu ei arene. Seda on… Loe rohkem »
Hästi öeldud!
Aga poliitikat teevad ju ikka inimesed ja inimestele. Kui kõige mõjuvõimsam tööstus on turism, kuna muud lihtsalt pole, siis on ka kõrgeimad poliitikud kas seotud turismiga või ise turismiettevõtjad.
Lääne elu on unustanud, et aastatel 2002-2009 juhtis Haapsalu linna mitte reform vaid Irl. Aga mida sa jahi-ja kalaajalehelt ikka saada tahad peale haugimälu ja alasti meeste piltide.
nagu kirikuteataja
Haapsalu “juba” ehitab põhikooli,aastakümneid oli remont tegemata!Turisminduse arvelt lapsed vaeseomaks jäetud.Kellele ehitada linna põhikool kui Uuemõisa omad ei taha sinna minnagi,nad tahavad kodu juures koolis käia.
Mis mõttes Haapsalul pole majanduslik võimalik põhikooli ehitada? Haapsalu ju ehitab Põhikooli! Mis tähtsus on elaniku jaoks, kellele kuulub katlamaja? Oluline, et teenus oleks kvaliteetne ja hind võimalikult madal. Kas Paralepa ja Kiltsi elanikele tehakse ka munitsipaalkatlamaja? Ja Parila inimestele? Ja Panga inimestele? Mis siis Haapsalul viga on? Ikka nii erapoolik ei tohiks üks ajakirjanik olla. Ma ei ole reformierakonnast, ma pole üldse erakonnast. Mind lihtsalt ajab marru rumalus. Rumal ajakirjanik on loodusõnnetus, sest tema rumalus paistab kaugele ja mõni isegi usub seda ja peab tarkuseks.