Sadade Eesti tudengite vanemad kannavad suviti murekoormat: kuidas läheb mu kallil pojal või tütrel teisel pool ookeani? Nende lapsed teevad tööd terve suve, 1. juunist 31. augustini, esmaspäevast laupäevani, rohkem kui 12 tundi päevas, lõõskavas palavuses, ukselt uksele raamatuid müües Ameerika Ühendriikides. Nende vanemate lapsed liitusid tudengiprogrammiga Southwestern, mille kohta käivad jutud, et seal tüssatakse, pestakse ajusid ning sunnitakse sandikopikate eest rasket tööd tegema, kirjutab Harri Puskar.
Mina käisin raamatuid müümas suvel 2013 USA loodepiirkonnas Idaho osariigis. Tihtilugu on programmiga liituvate noorte lähedased ja sõbrad negatiivselt meelestatud. Kohtasin isegi umbusku: sa ei saa hakkama, sa tuled poole suve pealt tagasi jne. Võimalus negatiivse kogemuse saamiseks on suur: näiteks esimene tööpäev on väga raske isegi neile, kes on saanud parima ettevalmistuse. See on soodne pinnas mustale stsenaariumile: on juunikuu algus, emotsionaalse pinge all murdunud laps helistab niigi südamevalu käes vaevlevale vanemale ning kurdab, kui halb kõik on. Asi lõpeb sellega, et noor on Eestis tagasi juba enne jaanipäeva.
Elu läheb edasi ka siis, kui nii juhtubki: igaühel on õigus valida, mida ta endale parimaks peab. Ometi jääb noor ilma elukooli suurest õppetunnist. Tegelik abi oma lapsele rasketes oludes on see, kui vanem tuletab noorele meelde põhjust, miks ta Ameerikasse raamatuid müüma läks. Selle mõtleb igaüks välja programmiga liitudes. See tuleb äärmiselt põhjalikult läbi analüüsida: kas see ongi see, miks ma tahan selle väga raske kogemuse läbi teha!
See põhjus võib olla siiras soov aidata ameeriklasi Southwesterni toodetega, eneseületus, talvine preemiareis parimaile müügimeestele, Southwestern ja müügitöö ise või mingi muu asi, mis motiveerib noort jätkama programmi suve lõpuni. Mina läksin eelkõige kogemuse pärast, mille ma ka sain: ei varem ega hiljem ole ma avastanud nii tihedalt elu või iseenda kohta käivaid tõsiasju kui USAs ukselt uksele raamatuid müües! Minu üks suurimaid õppetunde oli näha, millised tühised õhulossid on inimese emotsioonid ning kui üllatavalt suurt mõju need inimestele avaldavad. Tegu on väga hea elukooliga niikuinii: pole kohanud ühtegi seda suve läbi teinud inimest, kes ei ütle, et tänu sellele kogemusele oskab ta end paremini distsiplineerida, motiveerida, halvimaist asjust positiivset leida, eesmärke seada ja raskusi ületada. See suvi näitab ära, mida inimene tegelikult väärtustab ning kuhu ta elus jõuda soovib.
Southwesterni suvi on lõbus suvi: selle läbi teinud tudengid saavad selgeks, mida tähendab väljend work hard, play hard. Vabal ajal tehakse oma kaaslastega alati midagi toredat. Näiteks käisime Yellowstone’i rahvuspargis, tegime meeldejääva jaanitule ning lõpetasime suve 31 tunni pikkuse roadtrip’iga kompanii peakorterisse. Noored sõbrunevad omavahel kiiresti: raskused karastavad suhteid alati! Kuna me oleme olnud rahvatantsijad, tegin koos toakaaslasega aeg-ajalt hommikuvõimlemise asemel kaerajaani ja labajalavalssi. Kuna töö seisneb ukselt uksele majade läbi käimises ning vaba aega sisustatakse kohaliku meelelahutusega, saab detailse ülevaate, kuidas ameeriklased elavad, mida nad mõtlevad ja kui eriline maailm võib see riik tegelikult olla. Parimad hetked suvest olid kindlasti need, kui minu pakutud tooted tegid rõõmsaks ostjad. Näiteks kohtusin juuli alguses rasket haigust põdeva üksikema Melaniega, kes ei olnud midagi kuulnud Southwesterni toodetest ning oli õnnelik võimaluse üle soetada oma lastele abivahendeid kooliõpingute lihtsustamiseks. Suve lõpus tellis ta tooteid isegi juurde!
Southwesterni programm kasvatab inimesi, keda on Eestil vaja enda arenguhüppeks: visasid, ettevõtlikke, töökaid, positiivseid, sihipäraseid, suhtlusoskusega ning õpihimulisi inimesi. Veel aprilli lõpuni on aega, et minna 2015. aasta suvel Ameerikasse raamatuid müüma! Tasub proovida kõigil, kindlalt!
Harri Puskar
tegi valiku ja tunneb vajadust end õigustada. Miks? Ju siis on olnud tunne, et oled olnud ebaõiglaselt ärakasutatu ja seda tunnistada ei tahaks, Nii siis mõeldakse enesele ilusaid põhjendusi, et end rumala lambana mitte tunda.
Võrdlust muu raske tööga ei püüagi teha-mõelda, sest siis vaatab kogu tõde alasti vastu. Võibolla vähese töökogemuse tõttu pole ka millega võrrelda. Need suvised ametid kodukandi kohvikus jne on vaid töö mängimine. Samas kuidas sa ikka targaks saad, vaja ju omal nahal proovida. Nutikust siis edaspidiseks eluks !
Kole lugeda neid halvustavaid kommentaare. Miks on vaja poriga loopida? Las räägivad, kes käinud on ja seda kogemust omavad. Teistel või olla oma arvamus, aga miks peab see olema nii õel. Või kui on miski viga küljes või muidu paha tuju – ära puista seda laiali. Ütleks, et see on madalalaubalisus. Kui ei suudeta ennast väljendada ilma kedagi ründamata või solvamata.
katsuks need noored ennem seda riiki siin ülese ehitama saada ennem kui ameerikasse juudapoegade rahajumalat kummardamist õppima saata. Mida kuradima ajude ja kultuurita tarbimisühiskonda te propageerite siin. See on kõige ehtsam kaubajuutide koolitamise kursus algajatele orjadega manipuleerimiseks. Kui väita et tegemist on torede ettevõtmisega ja selle peale tuuakse näide et miks siis tööandjad (loe orjapidajad) otsivad just selle programmi lõpetanud inimesi ja rõhutavad seda ka töökuulutuses? Siis see tähendab kodanikele pole siia maani selge miks orjapidajatel seda vaja on ja seda peab alles selgitama hakkama. VAT SEE ONGI MADALA LAUBALISUS. Sellised madalalaubalised jõuavad tippu selleks et sellistel inimestel puudub enda… Loe rohkem »
Müügioskuseta on raske kuskile jõuda. Ja need, kes räägivad orjatööst, siis ori peaks ikkagi igal sammul orjapidajale kasu tooma. SW puhul saab ettevõte ja sinu juhendaja kasumit ainult siis kui sa ise saad. Kui ise oled ilma, siis on sinu juhendajad ka. Seega orjatööst on asi kaugel. See on pigem sinu enda äri ja elu, millele aluse paned. Sellisel juhul peaks olema iga alustav ettevõtja orjatööline, sest alguses on alati raske tulemusi näha.
Need, kes aga järgivad täpselt ettenähtud kava tulevad tagasi suurema rahasummaga, millega võib ilusti kogu ülejäänud kooliaasta ära elada.
Toetan täiega neid noore, kes läheb ja teeb selle ära! Need kes siin halvustavad ei ole müügitööga seotud ja ei mõista kasust, mis üks kogemus annab enda arengule. Personali valides, alati need noored kes käisid raamatuid müümas paistavad silma!Nad oskavad müüa ükskõik mida!
Ja kui eesmärgiks seada ükskõik mille müük, jõuamegi madalaubalise ühiskonnani, mille eesmärk on müüa müüa müüa. Olgu tegemist kui sita toote või teenusega tahes, peaasi, et mõni inimene ikkagi auku räägitakse ja hunnik mõttetut jama talle ikka kuidagi maha müüakse. Leian, et maha müümine ei peaks olema prioriteet.
Meh, siinkohal on tegu siiski hariduslike raamatute müümisega, mitte mõttetu jamaga. Kui arvad, et haridus on jama, siis on Sinu ebaloogiline jutt vägagi põhjendatud siinkohal ja näitab selgelt ka Sinu harituse taset. Antud kogemus ei olegi mõeldud nõrganärvilistele ja lihtsalt “lähen vaatan, mis saab” tüüpi inimestele. Selleks, et elus midagi suurt saavutada, peabki pingutama ja väljakutseid vastu võtma. Lihtsalt paljud ei viitsi ja kulgevadki läbi elu. Kindlasti ei ole raamatutemüük USAs ainuke viis, kuidas läbi lüüa, aga üks võimalustest, millest alustada, kindlasti. Inimesed, kes värbavad tudengeid programmi, teevad ise täpselt sama tööd suvel edasi, mida teevad esimese suve tudengid, nende… Loe rohkem »
Leian, et loll on ostja, mitte müüja!
Ilmselt on mingi liberalismiõpikuga vastu pead saanud noorega, kelle maailmapilt ongi nagu turuplats. Kahju teisest kohe. Alguses müüakse ennast ja ollakse selle üle uhke. Seejärel muudetakse teised müüdavaks. Seejärel muudetakse müüdavaks nende inimeste poolt viljeletav poliitika ja riik. Praegu tegeleb see noor inimene teistele noortele selle õpetamisega mida temale on õpetataud. Mis eesmärgiga seda tehtud on ta aru ei saa. Teised kiidavad takka – vaata kui tubli poiss et narkotsi ei süsti.
Kui see nii hea võimalus oleks nagu artiklis kirjeldatud, siis peaks kõik kohad varakult täis olema. Reaalsuses aga üritatakse mulle seda miskipärast juhututtavate poolt igal võimalusel pähe määrida, huvitav kas siis minu pealt hakkaks neile pappi jooksma nagu tüüpilistes püramiidides? Sisuliselt on tegu ju hästi turundatud orjatööga, kus reaalset raha näevad ainult omanikud. Ajupesu on korralikult töötanud, kui artikli autor seda tasuta edasi promob.
Eduka süsteemi puhul ei toimikski ta lumepalli meetodil ning oleks kindlasti välja töötatud palju edukam platvorm, mis meelitaks juba ise inimesi ligi, kui tõesti on super kogemus, raha ja mida veel. Kahjuks nii ei ole ning ka ise olen pidanud nendega võitlema – sinu enda arvamus kusjuures ei ole neile oluline, isegi kui keeldud, käivad veel nädalaid peale nagu jehoova tunnistajad. Eks see ilmselt omamoodi ususekti laadne püramiidskeem ole.
Mina ütleks, et SW on paras ajaraisk ja soovitan selliste asjadega tegeleda vaid sel juhul, kui eluga miskit paremat peale hakata pole. Ise olen selle asemel mitmes töövaldkonnas Eestis tegutsenud ja nüüd, kui ülikooli lõpetamas olen, on tööväljavaateid kindlasti rohkem, kui SW raamatud.