0

Aleksei Lotman: Kevadmõtteid koalitsioonileppe keskkonnakäsitlusest

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Pärast sooja varakevadet on kevade areng veidi hoogu maha võtnud, kuid Matsalu lahel ja Kasari deltaluha üleujutatud osades on linde omajagu. Koalitsioonilepega on lood vähemalt „väljast vaadates” vastupidi: pikk hoovõtt ja „probleemide kaardistamine”, mõnede osapoolte frustratsioon aeglase progressi pärast… ning korraga on see valmis, kirjutab keskkonnaekspert Aleksei Lotman (pildil).

aleksei_lotman1Poliitikadokumentide lugemine on teadupärast tänamatu tegevus: kui võtta kõike sõna-sõnalt, võib saada pettumuse osaliseks, kui aga liigselt pingutada ridade vahelt lugemisega, võib muutuda paranoiliseks vandenõuteoreetikuks. Prooviks neid kaht äärmust vältides vaadata, mida on loota või karta Läänemaa loodusel ja sellega seotud inimestel.

Kui tahta hinnata ühe poliitikadokumendi keskkonnamõju, tuleb loomulikult vaadata seda tervikuna, mitte piirduda vaid peatükiga, kus on sõna „keskkond” otsesõnu sees. Põllumajandus, metsandus, energeetika, transport jt sektorid on ju need, mis tegelikult loodusvarasid kasutavad ja jääke keskkonda saadavad, sestap siis tuleb ka neid sektoreid puudutavat vaadata sama põhjalikult kui kitsamalt keskkonna valdkonnas lubatavat ning kõrvutada eri peatükkides leiduvaid sisult lähedasi lubadusi omavahel. Alljärgnevad mõlgutused on siiski mõneti subjektiivsed ega kujuta endast ammendavat analüüsi, mis paisuks ühe arvamusloo kohta liiga suureks.

Koalitsioonileping mainib mitmes punktis taastuvenergeetika arendamist, mis õigesti tehes oleks Läänemaale väga kasulik: on ju meil endiselt väga suur rohtse biomassi ülejääk, eelkõige luhahein. Kas suudab valitsus mingit tõsisemat läbimurret saavutada ja leida meie mitmekesisele biomassile säästev ning mitmekesine kasutus või päädib kogu lugu vaid senisest intensiivsema metsaraiega, näitab aeg.

Samad mõtted tekivad ka valitsusliidu metsanduslikke kavatsusi lugedes: soovitakse metsade aktiivset ja säästlikku majandamist ning puidu senisest suuremat kasutamist. Siin oleneb lõpuks kõik sellest, mida täpsemalt aktiivse ja säästliku majandamise all mõeldakse: kas tõeliselt säästvat metsakasutust või lihtsalt täpsemat rahalugemist suureneva raiemahu taustal.

Üldiselt aga kõlab leppe retoorika maamajanduse mitmekesistamisest ja ressursside säästlikust kasutamisest igati tänapäevaselt, kuigi veidi õõnsalt. Meie maakonna taastuvate loodusvarade mõistliku kasutamise arendamiseks oleks justkui potentsiaali, küsimus on vaid, kas need lubadused ka tegudega sisustatakse.

Tore on, et lubatakse hoolitseda laeva- ja lennuühenduse eest saarte ning mandri vahel, veel toredam aga, et sillast enam ei räägita. Loodetavasti see nii ka jääb: olen korduvalt kirjutanud sillaga kaasnevaist ohtudest näiteks Väinamerelt läbirändavaile lindudele. Peale selle oleks sild ka majanduslikult ebamõistlik investeering, millel puudub ka regionaalpoliitiline mõte, sest tänapäevane laevaliiklus rahuldab tegelikult saartega ühenduse pidamise vajadused.

Transpordiga seoses on muudki mõõdukat optimismi sisendavat: lubatakse sundliikumist vähendavat planeerimist, ühistranspordi ja kergliikluse arendamist ning kohalikku majandusse panustavat taastuvressurssidest transpordikütuste tootmist. Rongiliikluse taastamist Haapsalu–Riisipere lõigul küll ainult analüüsitakse, aga alustuseks seegi „parem kui paljas vesi”. Loodetavasti arvestatakse selles analüüsis ka keskkonnaaspekte, nagu ka taastuvressurssidest transpordikütuse tootmise arendamisel.

Kahtlemata on teretulnud soov investeerida meie rahvusparkidesse, kujundamaks neist „nii riigisisesed kui ka rahvusvaheliselt tuntud loodushoiu keskused”. On ju Matsalu rahvuspark meie loodusrikka maakonna looduse pärl ja elutähtis ressurss loodusturismile. Siiski võib ka siin olla ohumärk, et rahvusparkides nähakse vaid loodushariduse ja -turismi potentsiaali. Loodetavasti mõistab valitsus, et rahvusvahelist tuntust on võimalik saavutada ja säilitada vaid piisava tähelepanu pööramisel rahvusparkide looduse sisulisele kaitsele.

Lubadused maaomanikele õiglaselt kompenseerida mitmesuguseid piiranguid, sh looduskaitselisi, on muidugi vajalikud: enamasti on ju piirangud kompenseeritavad ka praegu, aga pole alati kindel, et õiglaselt. Natura 2000 aladel ja väljaspool neid kaitsealadel paiknevate eramaade piirangute puhul võrdse kohtlemise võimalusi kavatsetakse küll esialgu vaid analüüsida. Eks siis näis, mida analüüs näitab.

Kaksipidiseid tundeid tekitavad lubadused senisest enam arvestada inimeste vajadusi looduskaitseliste piirangute seadmisel. Ühelt poolt on tõesti mõnede alade kaitsekord pisiasjades ebaproportsionaalselt range, teisalt aga võib siin näha võimalust kaitsealade senise režiimi ohtlikuks lahjendamiseks. Loodaks kaine mõistuse võitu ja elurikkuse hoidmiseks hädavajaliku kaitsekorra säilitamist koos võimalike ülekeeratud piirangute leevendamisega, kuid esialgu on see vaid lootus.

Kummastav on seegi, et analoogilist inimestega arvestamist ei ole peetud vajalikuks näiteks kaevanduste avamise lubamisel, mis koos maavarapoliitika võimaliku üleviimisega majanduse eest vastutava ministri haldusalasse paneb küll ohutulukese plinkima. Näitab ju Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs, et just maavarade kaevandamises on kohaliku rahva võimalused otsuseid mõjutada ilmselgelt liiga ahtakesed.

Rõõmustab lubadus panustada reostustõrje arendamisse, sest aastatetagune tuhandete veelindude hukkumine Nõva ranniku lähedal peaks kõigil veel meeles olema. Ka mitmed teised punktid, mis on seotud kavatsustega hoolitseda veekogude tervise eest, on kindlasti asjakohased. Loodetavasti sisustatakse need ka tegelike tegevustega ning saame juba praeguse valitsuse ajal näha Haapsalu ja Matsalu lahe seisundi paranemise algust.

Lõpetuseks aga üks kevadine looduskaitse-ettevõtmine, mis otseselt koalitsioonileppest ei olene, kuigi on kaudselt seotud mitme eelkõneldud teemaga. Kloostri sillal on alanud paisregulaatori katsetamine eesmärgiga tagada kevadises luhas piisav veetase läbirändavaile lindudele ja kudevaile kaladele. Jälgitakse aga, et kalad regulaatori taha liiga kauaks ootele ei peaks jääma ning luht suviseks niitmisajaks ka ära kuivaks. Tulemustest saab kirjutada mõni teine kord.

Aleksei Lotman, keskkonnaekspert

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz