Kalle Küttis Lääne-Nigula vallavolikogu istungil: Üle ühe gümnaasiumi maakonda ei mahu

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 18

Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas eile vastu võtta valla arengukava, mis on esimene samm Taebla gümnaasiumi sulgemise teel.

Otsuse poolt hääletasid kõik 15 kohal olnud volimeest, Taebla gümnaasiumi direktori Jaanus Mägi jäi erapooletuks.

Arengukava järgi suletaks kool järk-järgult, nii et tuleval sügisel ei avata enam 10. klassi. Tänavused 10.-12. klassi õpilased on viimased, kes lõpetavad Taeblas gümnaasiumi.

“Me peame tegema muudatusi, ükskõik kui kallid on meile meie koolid,” ütles haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, kes samuti oli tulnud Lääne-Nigula vallavolikogu istungit kuulama.

“Üle ühe gümnaasiumi maakonnas olla ei saa. See lihtsalt on nii,” ütles Küttis.

Küttis ütles, et hiljemalt aastaks 2020 on igas maakonnas üks riigigümnaasium, nii et kogu gümnaasiumiharidus on ühe omaniku ehk riigi käes. Orienteerivalt kulub selleks sada miljonit eurot.

Eeldatav laste hulk 10.-12. klassis Küttise sõnul on linnagümnaasiumis 500 õpilast ja maakonnagümnaasiumis 250 õpilast.

Lääne-Nigula volimehed on otsustanud kooli sulgeda kahel põhjusel. Gümnaasiumiosa õpilaste arv kahaneb lähiaastatel alla 30, nii vähesega ei ole enam võimalik pidada gümnaasiumi tasemel, mida eeldab riik.

Teiseks loodetakse uue põhikooli ehituseks saada riigilt orienteerivalt kolm miljonit eurot.

Toetust on võimalik taotleda kohalikel omavalitsustel, kes on oma gümnaasiumivõrgu korrastanud ja vajavad abi põhikoolivõrgu korrastamiseks, näiteks põhikoolide liitmisel uue hoone ehituseks, põhikoolihoonete remondiks vms.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks on kokku ette nähtud orienteerivalt 272 miljonit eurot. Küttise sõnul kuulutatakse taotlusvoor tõenäoliselt välja 2014. aasta detsembris või 2015. aasta jaanuaris. Tõenäoliselt tuleb ka teine taotlusvoor 2018. aastal.

Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Andres Kampmanni küsimusele, kui tõenäoline on, et Lääne-Nigula vald uue põhikooli jaoks raha saab, vastas Küttis: “Kui vald teeb otsuse õigeaegselt, siis on suure tõenäosusega võimalik raha saaada.”

Küttise sõnul aga ei tohi unustada, et rahastatav projekt peab vastama optimeerimise nõuetele, st ehitada ei tohi rohkem, kui on vaja, ja tuleb lähtuda õpilaste prognoosist.

“Sellise suure maja renoveerimise taotlust kindlasti ei rahuldata. Hoone, milles õpetatakse, peaks vastama õpilaste arvule,” ütles Küttis praeguse Taebla gümnaasiumi hoone kohta.

1970. aastatel ehitatud Taebla gümnaasiumi hoone on ette nähtud üle 700 õpilasele.

Jaanus Mägi küsimusele, kas riik rahastaks ka vana hoone lammutamist, vastas Küttis, et Eesti on tondilosse täis ja kuidagi tuleb maastik korrastada.

Kui Taebla gümnaasiumiosa suletakse, jääb Lääne-Nigulasse neli põhikooli: Risti, Oru, Palivere ja Taebla.

“Mitu põhikooli te lisaks gümnaasiumile käsite kinni panna, kui numbrid näitavad, et nelja põhikooli pole mõtet pidada?” küsis Küttiselt Lääne-Nigula vallavolikogu liige Andres Liiv.

Küttise sõnul võiks maapõhikoolis käia optimaalselt 45-50 õpilast: neli õppekohta võiks jääda, kas seal on kuus või üheksa klassi, seda otsustab kohalik omavalitsus.

Kalle Küttise sõnul on kohalikud omavalitsused koolivõrgu reformimisel seni käitunud risti vastupidi, kui peaks: 200st kinni pandud koolist on 100 olnud algkoolid.

Fotod: Urmas Lauri

Lääne-Nigula arengukava 006 Kalle Küttis
Kalle Küttis.
Lääne-Nigula arengukava 007 Lääne-Nigula arengukava 010 Lääne-Nigula arengukava 016 Lääne-Nigula arengukava 025 Andres Liiv
Andres Liiv.
Lääne-Nigula arengukava 048 Kalle Küttis Lääne-Nigula arengukava 027 Lääne-Nigula arengukava 028 Lääne-Nigula arengukava 030 Lääne-Nigula arengukava 035 Lääne-Nigula arengukava 039 Lääne-Nigula arengukava 044 Jaanus Mägi
Jaanus Mägi.
Lääne-Nigula arengukava 045 Kalle Küttis
Kalle Küttis.
Lääne-Nigula arengukava 051 Mikk Lõhmus, Argo Roos
Mikk Lõhmus (vasakult) ja Argo Roos.
Lääne-Nigula arengukava 054 Kalle Küttis Lääne-Nigula arengukava 064 Mikk Lõhmus
Mikk Lõhmus.
Lääne-Nigula arengukava 067 Lääne-Nigula arengukava 070

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
15 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
plaks
9 aastat tagasi

Vaja kaaluda,kumb parem,kas Koljat vôi Taavet.

soovitus
9 aastat tagasi

hoidke eemale küttisest

?
9 aastat tagasi

Kes volikogu liikmetest tööd ei tee ja kätt ei tôsta,vôib kinga saada,valvas pilk jälgib.

#
9 aastat tagasi

Ootame,kas aseminister ka asjalik tuleb…..

Kustas
9 aastat tagasi

Kooliharidus on sügavalt riiklik poliitika, nagu see oli ka 90-ndate alguses. Kureeris seda maavalitsus. Mis siis nüüd on teistmoodi? Kus kohast on see mõistlik, et hariduse andmise otsustab kohalik omavalitsus? Lisaks sellele, et selle otsustab kohalik hõimupoliitika ja mõni joomise ja korruptsiooni eest lahtilastud endine aselinnapea ja tänane vallavanem.

!
9 aastat tagasi

Ega silm ei seletagi,suu seletab.

Ahto
9 aastat tagasi

Ei meil ole kerge kellelgi ,ei teil ei meil ,ei Kallelgi 🙂 Ega omavalitsus saagi enam omavalitsuseks ,kui lihtsalt täidetakse nõunike käske. Suur vald pidi ju olema riigile tugevam partner. Näidake ,et olete olete tugevamaks saanud.

no
9 aastat tagasi

kelle tööpôld on poliitika–lihtsalt pole kunagi vôimalik ebaônnestuda,sest alati oled “ôige”

manipuleeritavale vallale.
9 aastat tagasi

Ega kui nüüd raha numbritele ja poliitika olemusele näkku vaadata siis pole meil haridusministeerumi ka tarvis. Tema poliitikast on rahvale rohkem kahju kui kasu. Paneme selle kinni ja saadame Ossinovski koos Kütisega soome põllu töödele. Teate mis saatke see riik p…..se. Õpetage ise enda lapsed lugema ja kirjutama ja perekonna huvides toimivat majandust looma.

läbinähtav
9 aastat tagasi

taktika kutsuda siia Kalle Kûttis,et olla ise siis vastutusest puhas!?,ei tea kaugele selle koolipapa silm enam ka seletab…,rohkem kurbmängulavastus