Haapsalu politseimaja. Foto: Arvo Tarmula
Oktoobrist käivituva politseireformi suurim muudatus puudutab piirkonnapolitseinikke: praeguse üheksa asemel jääb neid alles kolm.
Harri Mardisoole jääb Haapsalu linn ja Ridala vald, Kiur Klippbergile Põhja-Läänemaa ja Vormsi, Vello Vichterpalile Lõuna-Läänemaa.
„See on koht, mis tekitab alati küsimusi,” möönis Haapsalu politseijaoskonna tulevane juht Argo Tali. „Räägime, et teeme justkui maakondlikku politseid, aga ümberkorralduste sisu teadmata võib jääda mulje, et võtame ära need, kes vahetult inimestega suhtlevad. Segadus on arusaadav!”
Tali sõnul on piirkonnapolitseinikud praegu nagu üheksa ametiga hunt kriimsilmad: nad menetlevad ja käivad korrakaitsepatrullis. Uues süsteemis jääb nende tööks ainult suhtlus, menetlemine läheb ennetus–menetlustalitusele.
„Kuigi nende arv väheneb, ei tähenda see, et neid enam üldse ei näe,” ütles Tali. „Piirkonnapolitseiniku ülesanne ongi see, mida kodanik temalt tahab: suhtlemist, kohaliku eluga kursisolekut.”
Tali sõnul on politsei peadirektor öelnud, et piirkonnapolitseinik on nagu pulmaisa. Ta peab käima omavalitsuses, vestlema, õpetama ja heatahtlikult noomima; rääkima vallavanemaga tänavavalgustusest, kaameraist jm teemadest; pidama koolis lastele loenguid.
Kuuele vabaks jäänud piirkonnapolitseinikule on tehtud ettepanek jätkata kas patrullis või menetluses.
Läänemaa omavalitsusliidu juhis, Ridala vallavanemas Toomas Schmidtis järjekordne politseireform erilist usku ei tekita.
„Näen selget tagasiminekut,” ütles Schmidt politseireformi kohta. „See ei ole kindlasti mingi areng. Reformimine käib, aga on veel ähmane, kuhu tahetakse välja jõuda.”
Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos ja Hanila vallavanem Arno Peksar ütlesid, et seni ei ole neil ametlikku teavet ja seepärast oleks ennatlik muudatustele hinnangut anda.
„Olen kuulnud, et konstaablite töö korraldatakse ringi,” ütles Ojala-Toos. Ta kiitis koostööd praeguse konstaabli Erika Moskvinaga ja lootis, et hea koostöö politseiga jätkub.
Oktoobrist muutub Haapsalu politseijaoskonna struktuur. Moodustatakse kaks talitust, mille alla koonduvad kõik neli praegust üksust: korrakaitse, piirivalve, kodakondsus- ja migratsiooniamet ning kriminaalpolitsei.
„Neljast sambast saab kaks,” ütles Tali.
Ennetus-menetlustalitust hakkab juhtima Andrei Taratuhin, kes on praegu Haapsalu politseijaoskonnas kriminaaltalituse juht.
Patrullitalituse juhiks saab Tarmo Tomson, kes töötab praegu Haapsalu piirivalvekordonis vanempiiriametnikuna.
Talituse juhid leiti politseisisese konkursi teel, kummalegi kohale oli neli avaldust, ütles Tali.
Patrullitalitusse hakkavad kuuluma patrullipolitsei ja merepäästeüksus, mis koosneb suuresti piirivalvureist.
Ennetus-menetlustalitusse hakkavad kuuluma piirkonnapolitseinikud, rahvakeeli konstaablid; noorsoopolitsei ja menetlejad, kes uurivad kriminaal- ja keerulisemaid väärteoasju; kodakondsus- ja migratsiooniametnikud.
Politseijaoskonna 78 töötajast jääb 1. oktoobrist alles 77, sest üks andmesisestaja koht koondatakse.
Tali sõnul on enamik praegusi töötajaid neile tehtud pakkumuse vastu võtnud, ainult mõnel on lõplik nõusolek veel saamata, sest nad on kandideerinud ka mujal.
Kogu meie riigi asjaajamine tuletab meelde üht Krõlovi valmi kus loomad ka eesli juhtimisel vahetasid kohti,et mäng hakkaks laabuma.Tegelikkuses on nende kõikide tehtavate reformide taga allakäinud rahandus koos üha suureneva rahapuudusega.Regionaalreformi ei saa teha,kuna siis kaotaks suur hulk parteisõdureid oma ametikoha.Otsevalimisi ei saa korraldada sest lollakas rahvas valib valed inimesed,et tarku õietimõtlejaid juurde saada anname valimisõiguse lasteaedadele.Iga kuues lahkuks sõjalise kriisi puhkedes Eestist .
masendav. Taaskord tõstetakse reformi sildi all inimesi nagu malenuppe siia-sinna, efektiivsuse ja tont teab mis sildi all. Kui inimesi aga töö tegemiseks nii palju vähemaks jääb, siis ei ole küll kuidagi võimalik selgeks teha, et kõik läheb paremaks.
Kas kuskil on keegi, kes sellele jamale pidurit saaks vajutada? Ilma trahvita?
Nõnda nimetatud politseireform tehti seetõttu, et Vabariigi Valitsus ei suutnud leida eelarvest eraldada politseiametnikele palkade maksmiseks raha.
Kas selline mõtlematu käitumine Valitsuse poolt ei too kaasa kuritegevuse kasvu ja korralagedust?
Kala pidi hakkama mädanema ikka peast ….
Oktoobrist käivituv politseireform toob kaasa ainult suure segaduse, jätab elanikud ilma turvatundeta ja kaitseta, koondatakse endised konstaablid, liidetakse asutuste allüksused ja kokku on “keedetud” üks puder ja kapsad, mida ei söö keegi.
ilmselt oleme juba nii arenenud riik et tavakodanik peab kriminaal eksperdiks ka hakkama, vargad ise kinni püüdma ja sündmuskoha fikseerima, autoõnnetuse korral olukorra fikseerima, joobes juhtimise korral ise endale trahvi tegema, korruptsioonijuhtumi korral ise maksuametisse teatama et selline asi on aset leidnud. Kuhu edasi kulla väejuhid
Palun võtke “legendaarne” Paio tagasi. Paneb asjad korralikult käima ja tekitab turvalise tunde rahva seas.
üritetakse pidevalt selgitada, et “maakera sees on veel suurem maakera”.
Lukk jääb ikka alles? Ärge teda küll lahti laske…kes siis mulle trahvi edaspidi teeb?
Tänan. Parandatud.
Ikka Harri, mitte Hardi Mardisoo.