0

Merepäästjate abi vajavad eelkõige hobilaevnikud ja harrastuskalurid

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Vabatahtlikud merepäästjad õppusel. Foto: Urmas LauriVabatahtlikud merepäästjad õppusel. Foto: Urmas Lauri

Merepäästjad on hädasolijaile abi osutamas aastaringselt, suvel jäävad hätta lõbusõidualustega sõitjad ja talvel on enim abivajajaid harrastuskalurite hulgas. Abivajajate arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud.

Piirivalveosakonna merehaldustalitus juhataja René Allik toob üldistustena välja, et suvel kipuvad hätta jääma lõbusõidualused, sagedasemateks põhjusteks navigatsioonivigadest tingitud madalikule sõitmised või erinevad tehnilised rikked ning omal jõul kaldale ei saada. Talvel on peamisteks põhjusteks kas suure veekogu jääl eksimine või ei arvestata kiiresti muutuvate jää- ja ilmastikuoludega.

Suvisele navigatsiooniperioodile langeb kõige rohkem päästesündmusi ning seda on võimalik seostada aktiivse puhkuste perioodiga. Suvisel navigatsiooniperioodil moodustavad suurema osa juhtumitest hätta sattunud lõbusõidualused. Järjest enam soetatakse erinevaid veesõidukeid ning veekogudele satub üha enam neid, kelle merendusalased teadmised võivad olla kasinad ning tõenäosus ohuolukorda sattuda suurem.

Talveperioodil on lisaks kalastajate jääl eksimisele hädaolukorda sattumise põhjusteks ka väsimus või transpordivahendi tehniline rike, mille tõttu iseseisvalt ei suudeta kaldale tagasi pöörduda. Lisaks tekivad igal aastal sügis-talvisel ja kevad-talvisel perioodil probleemid Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel ning Pärnu lahel jääalust püüki teostavate harrastuskaluritega, kes ei oska arvestada kiiresti muutuvate ilmastikuoludega kaasnevaid ohte ning tihtipeale ei arvesta nad ka jääle mineku keeluga. Enamik sarnaseid õnnetusi juhtub hämaruse ja pimeduse saabudes, kui soovitakse järvelt ja merelahtedelt tagasi kaldale naasta.

Selle aasta kuue kuuga on Eesti merealal ning piiriveekogudel PPA läbi viinud 37 (2013. aasta esimesel poolaastal 29 ) päästeoperatsiooni. Lisaks on olnud 67 (2013-87) muud juhtumit, kuhu kuuluvad näiteks punase raketi laskmine, veesõiduki tehniline rike, madalikule sõitmine, ning abi on osutatud või siis otsitud rakettide puhul võimalikku hädasolijat.

Kokku on PPA abi vajanud 274 inimest (2013. aasta 6 kuud 239 inimest), merepäästeüksuste poolt on päästetud 191 (2013. aastal sama perioodi jooksul 153 inimest), ise pääsenuid on 76 (2013 – 79), hukkus kuus inimest ning üks inimene on teadmata kadunud (2013. aasta 6 kuuga hukkus 7 inimest).

10 juhtumi (2013. aasta 6 kuud 9 juhtumit) puhul on tegevustesse kaasatud olnud vabatahtlikud merepäästjad.

Viimasel ajal, juulikuu esimesel poolel, on sagenenud väikelaevadega madalikele sõidud ja abi on vajatud tehnilisest rikkest põhjustatud juhtumite puhul. Õnneks on seni kõik sellised juhtumid lõppenud õnnelikult ja ohtu ei ole sattunud inimeste elud ning päästetud on ka veesõidukid. Võrreldes eelmise aasta 15. juuli seisuga kinnitab statistika selliste juhtumite sagenemist: 2013. aastal oli vaja abi osutada seitsmele merealal madalikule sõitnud alusele, sel aastal on juhtumeid selliseid juhtumeid 18.

Piirivalvurid soovitavad uuendada meresõidul kasutatavaid navigatsioonikaarte, nii elektroonilisi kui paberkandjal, ning madalamates kohtades jälgida hoolikalt enda ümber toimuvat. Oluline on vältida vähimagi kahtluse korral otseteid ja eelistada madalikule sõitmisele paarkümmend miili pikemat reisi.

Oluline on hoida töös raadiojaama ning eelnevalt teha selgeks selle täpne kasutamine, et hädaolukorras oskaks seda ka kasutada. Sidevahendite kasutamisel ja sees hoidmisel on merevalvekeskusel võimalus veesõiduki juhiga ühendust võtta ja võimalikest ohtudest teavitada, näiteks teada anda kasvõi sellest, et valitud kurss võib viia madalikule, ollakse sellele ohtlikult lähedal.

Meresõitjal on oluline iga uue sihtkoha valimisel teha eeltöö navigeerimistingimuste osas ja valida juba ette ära võimalikult ohutu marsruut ning välja selgitada meretaseme hetkeseis.

Enne merele minemist on oluline endale selgeks teha kohalike merepääste ning mereseirega tegelevate asutuste numbrid ja raadiosagedused, et hädaolukorras oleks abi vajamisel võimalik kiiresti endast teada anda. Hea on, kui mereretkele minnes on kaasas laetud akuga mobiiltelefon, mis veekindlas ümbrises, et seda hädaolukorda sattudes kasutada oleks võimalik kasutada.
Väikelaevaomanikel on oluline enne merele minemist veenduda, et veesõiduk on tehniliselt korras ja ka mootorikütust oleks piisavalt, et valitud marsruut läbida ning ka sadamasse tagasi jõuda. Hea on, kui väheste kogemustega meresõitjaid oma võimeid üle ei hinda.

Kuigi teada on, et päästevarustus peab olemas olema, soovitavad merepäästjad päästevesti kohe merele minnes see selga panna, sest ei üle parda kukkunul ega uppumisohtu sattunud alusel viibijatel ei jää aega ega sageli ka võimalust selle paadipõhjast otsimiseks ega selga panemiseks.

Alkoholgi jäägu kaldale ja tarbimiseks ohututes ja selleks lubatud kohtades. Merel võib juhtuda, et lubatud piiri taju kaob ning saatuslikuks võib saada ujuma minemine või läbimõtlemata manöövrid.

Kaja Grak, politsei- ja piirivalveMeti pressiesindaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz