IRLi külvatud paanika vanemapensioni ära võtmise kohta on kohatu ning arusaamatu. Vanemapensioni 10 eurot ühe lapse pealt kuus ühele lapsevanematest makstakse pensionilisana juba praegu ja makstakse ka edaspidi, selles korras midagi ei muutu. 1. jaanuarist 2015 pidi see summa suurenema 10 eurolt 15 euroni lapse pealt kuus. Viieeurone vanemapensioni tõus lükatakse edasi aastani 2018, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev (pildil).
Kindlasti suurenevad pensionäride sissetulekud aga ka järgmisel aastal: tõuseb täiendav tulumaksuvabastus pensionide maksmisel ja ka pension, mis koos üldise maksuvaba määra tõusuga, tähendab keskmise pensioni puhul eeldatavalt 23 eurot kuus.
Kuni 2018. aastani teostab riik täiendavaid makseid teise pensionisambasse, mis kompenseerivad kriisiaastatel peatatud riigipoolsed maksed. See põhjustab pensionikulude olulise suurenemise, mistõttu ei ole vanemapensioni rakendamisele enne 2018.aastat rahalist katet.
Pension on tänu indekseerimisele tõusnud igal aastal. Lastetoetused ei ole tõusnud 10 aastat Olen rääkinud paljude vanavanematega, kes mõistavad täielikult vajadust lastega peresid rohkem toetada ja rõõmustavad südamest selle üle, et ka nende laste peresid aitab lapsetoetuse pea kahe ja poole kordne tõus 45 euroni kuus.
Rannar Vassiljev, riigikogu rahanduskomisjoni esimees
enamik inimesi näeb seda ansapi ilusat elu seriaalides ja kaupluste vitriine vaadates, nagu kunagi Gori oma karikatuurides seda ilusat elu vabariigis ilmekalt kajastas
Sotsid on ikka sotsid, kelle juttu ei tasuks päris tõe pähe võtta:) Pension tõuseb olenemata sellest, kes on koalitsioonis, sest seaduses toodud indekseerimine garanteerib igaaastase tõusu ning see ei ole kellegi eriline teene. Pensionifondidesse maksete peatamine tähendas utreeritult seda, et tavaline elanik Eestis aitas oluliselt kaasa riigi väljatoomisel majanduslangusest. Kui teised Euroopa riigid võtsid laenu selleks, siis Eesti poliitikud tõstsid sisuliselt selle koorma elanikkonna turjale koos kaudsete maksude tõstmisega, ka käibemaksu tõstmisega. Sots võiks väheke targemat auru välja ajada ehk poliitikud ise on selle tagasimaksmise olukorra tekitanud tulevastele põlvedele ning nüüd seda niiviisi serveerida ei ole viisakas. Kõige hullem antud… Loe rohkem »
sotsid ja ausus??? irvitate siin vanurite üle??
Vassiljev valetab ju otseselt ja avalikult. Oli olemas otsus, et 1.jaanuarist 2015 on vanemapension 15€. Sellest võeti 5 maha, järele jäi 10. Kui see pole vähenemine, mis see siis on? Aasta 2018 ei veena kedagi, sest otsuste muutmine käib Toompeal sõrmenipsuga.
Tundub, et IRL teeb kõik pensionäride häälte kindlustamiseks 🙂 Kas või laste arvelt, sest ega neid lastega peresid on nagunii nii vähe, et nemad valimistulemust ei kõiguta. Parem Etkari kombel paar rutsi penskaritele visata, küll need valivad 😀 IRL on ikka pimeduse kants Eesti poliitikas.
on unustanud, et eesti ei ole ratifitseerinud Euroopa liidu sotsiaalharta sotsiaalküsimusi ja pensione käsitleva osa, mistõttu me ei saa mujal euroopas kehtestatud ja ootuspärast 40% keskmisest palgast moodustuvat pensioni vaid kohalike põhulõügade suva järgi antavad sotsiaalabi. riigikokutajad tuleks viia kõik rahvapensioni tasemel palgale, vaatame siis, mis juttu nad rääkima hakkavad
Keskmine pension 2013 oli 354 eurot (maksuvaba). Keskmine palk netos 750. See teeb keskmise pensioni suuruseks 47% keskmisest palgast. Sotsidel võib-olla muidugi plaan maksukirvega keskmist netotulu alla viia, et ihaldatud muu Euroopa 40% asi taandada.
Reaaltöötasu mediaan oli 2013. aastal vaid 465 eurot, keskmine brutoreaalpalk 536 eurot, keskmine reaalbrutoväljamakse maksuameti andmete järgi oli 416 eurot ning reaalbrutoväljamakse mediaan 330 eurot. Ehk on olemas väike vale, suur vale ja statistika:)
Mingi point ka jutus sisaldub?
Nu ullike, seletame siis nõksa utreeritult. Kui on kaks inimest, kus üks saab palka 10 000 eurot kuus ja teine kes saab palka 300 eurot kuus. Ametlikult kasutatava statistika järgi oleks mõlemal nn keskmine palk 5150 eurot ja vau:) Sisuliselt on eestis reaalpalgad kordades väiksemad kui seda näitab ametlik statistika, sest see ei arvesta hälbeid. Samas ei kasuta riik statistikas ka maksuameti reaalseid andmeid. Kas nüüd said aru?
Ausalt öeldes ei saanud. Esiteks te esialgses kommentaaris lähete ühes lauses sujuvalt üle mediaanist keskmisele mis on sama hea kui proovida liita kilosid ja kuupmeetreid omavahel. Teiseks isegi ullikesele on kuskil põhikooli keskel keskmise arvutamine selgeks tehtud, mille jaoks siin on vaja mingeid “utreeritud” näiteid tuua – mida see tõestama peaks? Üritate väita, et sarnaselt teie näitele saab EV 50% elanikkonnast hiigelpalka ja 50% elanikkonnast kopikaid? Ma ei tahaks sellist jaotumist eriti uskuda, sest sellisel juhul läheks mediaan kokku keskmisega, aga Eesti statistikas on mediaan väiksem, samuti palgavahemikud detsiilide lõikes näitavad midagi muud. Isegi kui kujutada ette, et inimeste reaalne… Loe rohkem »
Minu laste vanusevahe on 14 aastat. Kui sündis teine laps, sain ma lapsetoetust nagu oleks ta esimene laps (sel ajal oli teise lapse toetus tegelikult suurem), kuna esimene laps oli 14. Kui hakkasin pensioni saama, sain lisa ÜHE lapse pealt, kuna noorem laps polnud teatud kuupäevaks 8-aastaseks saanud. Olen nad mõlemad tublideks meesteks kasvatanud, aga mul justkui pole olnud kahte last. Tundub, et üks laps korraga erinevas aegruumis. Selline Eesti siis.