Riigiikohus mõistis Merko ja Reiljani maadevahetuses süüdi

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, jättes ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Einar Vettuse suhtes lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Samal põhjusel kergendati Ester Tuiksoo karistust.

Riigikohus luges nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides.

Küll leidis Riigikohus, et ametialased teod, mille eest Villu Reiljanile, Kalev Kangurile ja Ester Tuiksoole vara anti või lubati, ei olnud iseenesest seadusega keelatud ja seetõttu vastutavad süüdistatavad pistise võtmise või andmise eest. Pistise ja altkäemaksu süüteokoosseisud erinevad teineteisest üksnes selle poolest, et pistise puhul antakse ametiisikule vara teo eest, mis muidu oleks seaduslik. Altkäemaksu korral võtab aga ametiisik soodustust teo eest, mis oleks õigusvastane ka juhul, kui talle selle eest soodustust ei antaks.

Arvestades tegude toimepanemise kestust ja ulatust, samuti seda, kuivõrd kõrgetel ametikohtadel olid isikud, kellele pistist anti, ei kergendanud kolleegium vaatamata süüdistatavate tegude õigusliku hinnangu muutumisele, neile mõistetud karistusi.

Kolleegium tuvastas, et ringkonnakohus ei näidanud otsuses ära tõendeid selle kohta, et Kalev Kangur võttis Tarmo Pedjasaare kaasabil oma ametiseisundi kasutamise eest vara Einar Vettuselt. Üldjuhul toob kohtu selline viga kaasa kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Praeguses asjas tühistas aga Riigikohus Einar Vettuse, Kalev Kanguri ja Tarmo Pedjasaare süüditunnistamise kõnealuses teos ja lõpetas selles osas kriminaalmenetluse, sest kriminaalasja uus arutamine rikuks süüdistatavate õigust kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul.

Kolleegium tõdes, et arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei ole süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul praeguseks veel rikutud. Ainukeseks erandiks on Ester Tuiksoo, kelle taotluse kriminaalasja eraldamiseks jättis maakohus alusetult rahuldamata. Ester Tuiksoo õiguste rikkumise heastamiseks kergendas Riigikohus talle mõistetud karistust.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments