Tervise Arengu Instituut tuletab meelde, et tervisliku toitumise veebilehel www.toitumine.ee on soolakalkulaator, mis aitab kõigil huvilistel jälgida, kui palju nad on päevas soola söönud.
Kalkulaator aitab välja arvutada toiduga saadava soola koguse ja näitab mitu protsenti see moodustab maksimaalsest lubatust. Kalkulaatoris on toiduained olemas piltidena ning jaotatud gruppidesse, mis muudab selle kasutamise lihtsaks.
Lisaks annab veebileht nõu, kuidas pakendilt soola kogust leida ja arvutada ning kuidas soolaga piiri pidada.
"Soola ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on umbes 2-3 grammi, maksimaalselt võiks aga saada kõikidest allikatest soola kokku 5 grammi ehk triiki täis teelusikatäie," selgitas Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.
Liigne soola tarvitamine on tervisele kahjulik ja saadavaid koguseid tuleks kindlasti jälgida, soovitas ta.
Soola ehk naatriumkloriidi kahjulik toime tuleneb ennekõike selles sisalduvast naatriumist.
"Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid probleem on selles, et reeglina saadakse naatriumi soovituslikust oluliselt rohkem," lausus Pitsi.
Kuigi Eesti kohta koguselised tarbimisnumbrid puuduvad, võib arvata, et oleme ülejäänud Euroopaga samal tasemel, kus tarbitakse keskmiselt 10–15 grammi soola päevas, mis ületab lubatud koguse mitu korda.
Pikaajaline naatriumi liigtarvitamine aitab kaasa kõrgvererõhutõve väljakujunemisele. Samuti suureneb risk infarkti ja insuldi tekkeks. Liigne soola tarvitamine aitab kaasa luude hõrenemisele, kahjustab mao limaskesta ja muudab selle vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele, sealhulgas maohaavanditele. Liigset soola tarvitamist peetakse ka neerukivide põhjustajaks.
Suur osa igapäevasest soola tarvitamisest on varjatud iseloomuga. Umbes 80 protsenti soolast saadakse poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest. Ülejäänu lisatakse ise juurde toidu valmistamisel ja söömisel.
Toidud, mille puhul tasub tähele panna võimalikku kõrget soolasisaldust, on leiva- ja saiatooted, lihatooted (eriti suitsutatud ja soolatud tooted), juust, konservid, valmistoidud, supid, hommikusöögihelbed, kalatooted, krõpsud ja maitsestatud suupisted, kastmed (salati- ja pastakastmed, majonees, ketšup, sojakaste), puljongikuubikud.
"Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarvitatava soola kogus tähele panemata. Nii võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes," lisas Tagli Pitsi.
