.jpg)
Peeter I maja Haapsalus. Foto: Malle Aro / Panoramio
Haapsalu loobus Vene–Ukraina kriisi tõttu viidetest keiserlikule õukonnale ning kasutab nüüd end reklaamides väljendit „ajalooline romantiline kuurort”.
„Haapsalu — romantiline ajalooline kuurort” on linna uus reklaamväljend. Muudatus tehti kiirustades. Haapsalut reklaaminud Anne Veski Peterburi–kontserdil aprilli alguses kandis osa dokumente veel hüüdlauset „Haapsalu — imperaatorlik kuurort”.
Miks loobus Haapsalu oma reklaamides kasutamast viiteid tsaariaegsele imperialismile? Siinkohal jäi Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas kidakeelseks.
„Minu meelest on romantiline ajaloolinn Haapsalu palju täpsem määratlus, sest Haapsalu ajalugu algas juba 1279. aastal,” ütles Tuulas Lääne Elule.
Väidetavasti muutis linnavalitsus oma reklaamsõnumit Eesti saatkonna survel. Krimmi annekteerimise järel näevad Balti riigid Venemaas aina suuremat ohtu. Viited keisririigile ja tsaariperekonnale tekitavad neis oludes veelgi rohkem küsimusi.
Äri vs. poliitika
Millega veel eristuda teistest väikestest puhkekohtadest kui mitte välisminister Aleksandr Gortšakovi sünnilinnana või Vene keisri suvituskohana. Kui Haapsalu linnavalitsuse delegatsioon aprilli alguses Peterburis käis, ei pruukinud muudatust kohe tähelegi panna. Haapsalu reklaammaterjalides olid Peterburis kesksel kohal Peetri tamm, Peetri maja ja keiser Peeter I mängiv näitleja, samuti Aleksander III ausammas Pullapääl.
„Romantiline ajalooline Haapsalu on isegi korrektsem nimetus, sest Haapsalu ajalugu on pikem kui ainult tsaaririigi periood,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles eile.
Suklese sõnul võidakse imperaatorliku kuurordi kuvandit mõnes uues reklaamikampaanias taas kasutada.
Venemaa eksperdi Mart Helme sõnul on väljend „imperaatorlik kuurort” kahe otsaga asi.
„Haapsalu ju oli seda omal ajal. Äriloogika ja ajaloolise tausta järgi ei ole vale reklaamida end kui imperaatorlikku kuurorti,” ütles Helme.
„Tähtis on meeles pidada, et me ei ole enam seisus, kus eksisteerib normaalne äritegemise keskkond,” tõdes Helme.
Helme sõnul on äri ja poliitika kaks eri asja ning praegu tuleb kainelt järele mõelda, mida üksnes ärihuvide järgimine kaasa võib tuua.
„Meie ei peaks küll omalt poolt seda mängu kaasa mängima ega andma Venemaale lisavõimalust näpuga näitamiseks, nagu oleks kõik Eesti linnad venelaste asutatud ja Eesti puhul tegemist põlise vene alaga,” hoiatas Helme.
Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul kasvab Krimmi kriisi mõju Eesti–Vene ärisuhetele. „Küsimus ei ole selles, kas me kaotame Venemaa suunas toimuvat majandustegevuse mahus. Pigem on küsimus selles, kui palju me kaotame,” nentis Vare.
Kaubavahetus väheneb
Tema sõnul on mõju märgata transiidis, mille mahud on hakanud vähenema, ja näiteks piimatööstuses, mille eksport on kokku kuivanud.
Sõna „imperaatorlik” kasutamises Vare aga suurt probleemi ei näe. „„Imperaator” on kaubamärgiks hästi sobiv sõna. See müübib üle kogu maailma,” selgitas Vare.
Vare sõnul ei tasu ettevõtjail aga hellitada Venemaa suhtes suuri lootusi. „Mina soovitaks hakata mõtlema äri ümberprofileerimisele. Venemaa keerab kraane kinni ka oma kodanike ees, mille vastu ei saa me midagi teha,” ütles Vare.
Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul on veel liiga vara anda hinnangut sellele, kui palju võib Ukraina kriis Vene turistide arvu mõjutada.
„Pilt selgub järgmisel nädalal, kui algavad maipühad. Siis näeme, kas ja kuidas on poliitilised sündmused mõjutanud turistide arvu,” ütles Loodmaa.
