Silt: Venemaa

Toona riigiministri ametis olnud Raivo Vare intervjuust Postimehele (PM, 15.08) selgub, et 1991. aastal oli Eesti valitsusel plaan „kolm korda kolm” – kolme nädalaga kindlustada iseseisvus de facto; kolme kuuga tuli tagada iseseisvuse pöördumatus; kolm aastat – seda võiks nimetada programmiks „tagasi Euroopasse”. Kiirustada tuli sellepärast, et usuti, nagu ei tuleks Venemaa imperiaalsed instinktid tagasi enne aasta möödumist. Kuid nagu selgus, olid Venemaa imperiaalsed instinktid tagasi juba 1992. aasta alguses. Siin on ajaloolastele ja politoloogidele tublisti peamurdmist – mis muutus aastaga ja mis tehti selle mõne kuu jooksul, mis lahutas iseseisvuse taastamist 1992. aasta algusest. M

Kas esimese maailmasõjaga sarnane globaalne katastroof võiks puhkeda ka praegu? Võib, kuid mitte ilmtingimata. Suhteliselt hiljuti avaldatud raamatus „The Coming Storm. Power, Conflict and Warnings from History” („Saabuv torm. Võim, konflikt ja hoiatused ajaloost”) võrdleb Yale’i ülikooli professor Odd Arne Westad praegust aega esimese maailmasõja eelse ajaga. Teatavasti vallandas esimene maailmasõda katastroofi, millest Euroopa pole toibunud tänase päevani. Ehkki ükski ajalooline paralleel pole lõpuni täpne, hakkasin Westadi raamatut lugema, sest tema varasem külma sõja ajalugu oli ülevaatlik ja hea. Liiatigi kohtab võrdlust esimese maailmasõja eelse ajaga harva; tavaliselt on võrdluspu

Naasin eile just Gruusiast, kus viibisin kuu aega. Selle aja jooksul torkas pidevalt silma miljon niidikest, mis seovad Gruusiat meie idanaabriga. Gruusia kohta liigub hulgaliselt erinevaid arvamusi ja hinnanguid. Paar aastat tagasi, kui seal toimusid valimised, millele eelnesid ja järgnesid massilised protestid, oli Gruusia Eestis samuti meediapildis. Nüüd on seda üha vähem, sest midagi pealtnäha põrutavat seal nagu pole juhtunud – ehkki igapäevased protestid jätkuvad Tbilisis juba umbes 600 päeva. Ka mõnes teistes Gruusia linnades kestavad väikesed protestid, ehkki mitte igapäevased. Üks mu sõber Kasahstanist väitis kunagi, et Kasahstani seovad Venemaaga miljon niidikest. Sama võib v

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel. Foto: erakogu[/caption] Mais PEN Internationali juurde asutatud allorganisatsioon PEN Keskus „Venemaa keeled” soovib välismaale selgeks teha, et Venemaal eksisteerivad eri keeled ja et neis ka kirjutatakse. PEN International on rahvusvaheline kirjanike ühendus, mille eesmärk on kõige muu seas võidelda väljendusvabanduse eest. PEN-klubi asutati 1921. aastal Londonis ja on muutunud rahvusvahelise haardega organisatsiooniks. Organisatsioonil on allharud, kusjuures ühes riigis võib olla ka mitu allorganisatsiooni. PEN Internationalil on praegu kaks Venemaa allorganisatsiooni. Üks on Venemaa kirjanikke ühendav,

[caption id="attachment_470457" align="alignnone" width="1920"] Jonatan Vseviov. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsuses Ukraina toetusõhtul rääkis välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, et sõja lõppemisest tähtsam on see, kuidas sõda lõpeb ning et selle lõpp raputab kõiki. „See sõda on piisavalt suur, et muuta Venemaad ja see sõda on piisavalt suur, et muuta Euroopat,” ütles Vseviov. „Sellest kujundatakse mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa tulevik ja kui ei võideta, siis kujundatakse see tulevik ikka, lihtsalt kellegi teise poolt ja tõenäoliselt meile ebamugavana.” Vseviovi sõnul on vaja kahte võitu: tuleb aidata ukrainlastel võita sõda ja seejärel võ

[caption id="attachment_453903" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost.[/caption] Pea- ja välisminister võtavad president Alar Karise kallal, justkui too oleks välispoliitikas oma võimupiire ületanud. Tegelikult rünnatakse valitsusest populaarsemat presidenti muidugi teistel põhjustel. Sellest, kuidas sai teoks president Kersti Kaljulaidi 2019. aasta aprillis toimunud kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, on kaks mitteametlikku versiooni. Esimene neist käib ligikaudu nii, et pool aastat enne kohtumist arutas president paari välisministeeriumi ametnikuga võimalust esitada selline ettepanek oodatava püstijalavestluse käigus Kaljulaidi ja Putini vahel esimese maailmasõja lõ

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Pärast seda, kui Nobeli rahupreemia tänavune laureaat, Venezuela opositsiooniliider María Corina Machado oli andnud USA presidendile Donald Trumpile rahupreemia medali, toimus oodatult ühismeedias meemiplahvatus. Trump saamas risti Jeesuselt, võidukarikat Serena Williamsilt jms. Kuid ühismeedias leidus tõsisemaidki fakte. Kontrollisin järele: 1943. aastal andis tõepoolest norra kirjanik Knut Hamsun oma Nobeli kirjanduspreemia natside propagandaministrile Joseph Goebbelsile. Vähemalt üks tõlgendus sellele aktile on, et sellega legitimeeris Hamsun Norra okupeerimise natside poolt. Norra on taas tõu

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Kui vahepeal paistis, et Eesti ja teised Baltimaad pluss Poola on pääsemas paranoiliselt Venemaad vihkava riikide staatusest, siis praegu on olukord jälle nihkumas tagasi sinna, kus see oli laias laastus enne Ukraina täiemahulise sõja algust 2022. aastal. Kui toonane Soome peaminister Sanna Marin ütles 2022. aasta augustis, et Eestil oli olnud Venemaa suhtes õigus ja et oleks pidanud Eestit ja teisi Baltimaid varem kuulama, siis Fox News vahendab, et NATO p

[caption id="attachment_458129" align="alignnone" width="1920"] Erukindral Neeme Väli. Foto Andra Kirna[/caption] Eelmisel nädalal jõudis meieni USA meediakanali Fox News vahendatud uudis, et NATO peasekretär Mark Rutte olevat lausa häält tõstes noominud Eesti peaministrit selle tõttu, et Eesti algatusel käivitatud alliansis artikkel 4 alusel liikmesriikidevahelised konsultatsioonid. Rutte pahameele olevat põhjustanud hirm, et liiga sage artikkel 4 käivitamine lahjendab väljapoole saadetava sõnumi t

[caption id="attachment_455225" align="alignnone" width="900"] Neeme Väli. Foto: Urmas Lauri[/caption] Igas korralikus lõbustuspargis on atraktsioon, mida kutsutakse Ameerika mägedeks. Tegemist on suure kiirusega rööbastel liikuvate vagunitega, kusjuures kiirusele lisanduvad ootamatud kurvid, järsud tõusud ja langused. Langused on nii järsud, et vagunites istuvad sõitjad karjuvad tihti hirmust. Viimastel kuudel lahti rullunud USA ja Venemaa Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel toimuv meenutab üsna täpselt sõitu