Mullu panid alaealised Läänemaal toime üle 600 õigusrikkumise, millest enamik on seotud suitsetamise, joomise ja liiklusseaduse rikkumisega.
Eelmisel aastal registreeriti Läänemaal 611 alaealiste toime pandud väärtegu, mis on paarikümne võrra tunamullusest rohkem. Kuritegusid registreeriti 26, mida on seevastu poole vähem kui 2012. aastal.
„Alaealiste toime pandud kuritegusid on küll vähem, kuid nende spekter on laiem,” kommenteeris Haapsalu kriminaaltalituse juht Andrei Taratuhin.
Ligi pooled mullu alaealiste toime pandud kuritegudest on peksmised ja veerand vargused, kuid nende kõrval oli ka teiselt inimeselt vabaduse võtmist, internetikuritegevust ja lõhkumist.
Noored varastavad odavaid asju
Väärtegusid väheväärtusliku asja vastu oli mullu 21, neist kümme vargust ja 11 lõhkumist. Piirkondliku politseitöö teenistuse vanem Marika Haller ütles, et kui varguse puhul peetakse väheväärtuslikuks asjaks eset, mis maksab alla 64 euro, siis alaealised varastavad enamasti asju, mille väärtus jääb isegi alla viie euro.
„Kommi või šokolaadi või huulepulga,” tõi ta näite.
Alaealiste puhul on lõhkumistest ka ajakirjanduses mitmel korral juttu olnud. Just alaealised lõhkusid Haapsalus Krahviaia tenniseväljakud ja promenaadi laululava piirde ning lükkasid Metsa tänaval ümber prügikaste. Halleri sõnul pannakse selliseid tegusid toime enamasti purjus peaga.
Haller teab oma politseitöö kogemustest, et kui tehtust hiljem noortega vestelda, saavad nad aru küll, et on midagi valesti teinud.
Suitsetavad alaealised jäid mullu politseile näppu enam kui 300 korral. Marika Halleri sõnul tabatakse suitsetajad enamasti politseioperatsioonide ajal.
Alkoholijoobes noori tabas politsei mullu kümmekond tunamullusest vähem. Marika Halleri hinnangul ei tähenda väike langus arvudes, et noored vähem alkoholi tarbiks. „Nad on tänavatelt kadunud korteritesse ega jää lihtsalt silma,” selgitas ta.
„Ka inimesed võiksid rohkem alaealiste tegemistele tähelepanu pöörata,” ütles Haller.
Samal arvamusel on ka piirkonnapolitseinik Ahti Viispert. Ta tõi näite, et tenniseväljakuid lõhkunud noored olid enne seda neli tundi promenaadil joonud, kuid selle kohta ei tulnud politseile ühtegi teadet.
„Kunagi ei tea, mida politseisse teatamisega ära hoiame — kas juhtub nende noortega midagi või teevad nad ise,” ütles Viispert.
Halleri sõnul tuleks siiski alaealiste kampa korrale kutsuma minnes arvestada ka enda ohutust.
Viispert lisas, et palju saaks teha kodus. Linnas tabatud joobes alaealisi koju viies on kohanud politseinikud mitmesugust suhtumist. Mõni vanem küsib, kas politseinikud on nüüd õnnelikud, et purjus lapse kätte said, teine arvab, et ega tema laps ole ainuke, keda linna pealt püüda, kolmas usub, et politsei kiusab just tema last.
„Mõnda noort tuleb mitu korda õhtu jooksul koju viia,” ütles Viispert.
Pahandustegijaist pooled on mujalt
Alaealiste liiklusseaduse rikkumisi registreeriti läinud aastal tunamullusest kolmandiku vähem. Esikohal on siin pimedal ajal helkuri puudumine või jalgrattaga kiivrita sõitmine. Mõnel juhul on tegu ka juhtimisõiguseta rooli istunud noortega.
Halleri sõnul politsei helkuri puudumise eest noortele enamasti trahvi ei tee, vaid piirdub hoiatuse ja selgitusega. „Ega seda helkurit ole vaja politseiniku pärast külge riputada, vaid ikka enda pärast,” põhjendas Haller.
Kaks kolmandikku väärtegusid toime pannud noortest on poisid, kolmandik tüdrukud. Mullu politseiga tegemist teinud noortest on väike osa neid, kelle päris elukoht on väljaspool Läänemaad.
Halleri sõnul pole mujalt pärit rikkujad sugugi mitte ainult kutsehariduskeskuse õpilased, vaid maakonnas on teisigi koole, mille juurde on loodud õpilaskodud. „Peaaegu kõik vallad on selles statistikas esindatud,” rääkis politseinik.
