Läänemaa ühisgümnaasiumi laes ripub kimp oranže juhtmeid, nende küljes alumiiniumivalust linnud, elektripirnid suus. Nende hind on 37 000 eurot, kirjutas Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehes. Kultuuriministeerium valmistab praegu ette seaduse kohendamist vastavalt esimese kahe aastaga esile tulnud probleemidele.
2011. aastal hakkas kehtima kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt peavad uute avalike hoonete ehitajad tellima ehitusmaksumusest 1% ulatuses kunsti.
Hoone ehitaja peab korraldama ideekonkursi. Kunstnikud esitavad sinna oma oma ideed. Siis koguneb žürii, mille koosseisust vähemalt kaks kolmandikku peavad olema loomeliitude esindajad. Võidutöö valitakse välja. Hoone ehitaja sõlmib võidutöö autoriga hankelepingu: kunst meile, raha teile. Kunstnik teeb esmalt töö oma raha eest valmis ja siis saab tasu.
„Kas juhtmed, elektripirnid ja betoonist munad on kunst? Ja kui on, siis miks see nii palju maksab? Nii võib küsida tavaline inimene, kes peab ära elama Eesti keskmise palgaga. Inimene, kes puutus kunstiga viimati kokku aastaid tagasi põhikoolis, kui pidi joonistama õpetaja laual seisvat teekannu ja kolme õuna kujutava natüürmordi,“ kirjutas Jõesaar.
Seadus määrab, et 1% avalike hoonete ehituseelarvest tuleb kulutada kunsti riigihankele. Maksimaalne maksumus on 65 000 eurot.
Protsendiseadust rakendatakse peale Eesti ka Soomes, Rootsis, Norras, Inglusmaal, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrais, Belgias ja veel mitmes riigis.
