Teleri ees istujad lõid selja sirgeks, kui neile vaatasid otsa intervjuud andva Grete Gaimi tontlikud silmad. Meie laskesuusapiiga jäi naiste sprindidistantsil alles 71. kohale, kuid vääris võitjatega peaaegu võrdset tähelepanu.
USA juhtiv spordiajakiri Sports Illustrated nimetas Gaimi kontaktläätsi talimängude kõige tontlikemaks. Üleameerikaline ajaleht US Today võrdles Gaimi hirmuäratava kiskjaga. Gaim ütles Õhtulehele, et ta on lapsest saati kontaktläätsi kandnud ja võistlustel on tal nendest märkilaskmisel abi. Tal pidavat veel üks põnev paar läätsi olema ja võib–olla paneb need veel Sotšis ette.
Eesti sportlane on seega pildil, tähelepanu jagub küllaga, sportlikelt saavutustelt oli eile õhtuks parim suusahüppaja Kaarel Nurmsalu 37. koht normaalmäel. Mängude lõpuni see parimaks ei jää, sest iluuisutaja Jelena Glebova saab oma taseme tõttu kindlasti koha teises kümnes.
Nii lahjalt pole taasiseseisvunud Eesti alates 1992. aasta Albertville’i OM–ist veel esinenud. Kui enne Sotšit sai loodetud, et mõni ikka üllatab ja suudab ennast esikümnesse suruda, siis praegu hakkab see üha võimatum tunduma.
Lätlased suutsid seda juba teist korda. Kelgutaja Martins Rubenise 10. kohale lisas laskesuusataja Andrejs Rastorgujevs jälitussõidus üheksanda koha.
Eesti spordis on praegu mõtlemise koht: kuidas edasi? Endiste tippsuusatajate dopingukahtlused halvavad praegu meeli ja mõtteid. Rõõmutust ja hallist meeleolust hoolimata ei tohi aga norutama jääda.
Lumelauaga mäest alla mööda krossirada kihutav Kadri Pihla võiks ju pärast jalaluumurdu ja olümpiaunistuste purunemist samuti kiduma jääda, aga teleekraanilt vaatas vastu elurõõmus neiu. Pihla tunnistas, et ju ta siis ei pidanud veel mängudele saama. Küll aga säras ta silm usus, et ilusad päevad ootavad veel ees.
Suuskade ja lumelaudadega pargivõistlusi ja vigursõite sooritavaid sportlasi, kellest valdav osa on alla 20aastased, iseloomustab optimism ja rõõmus kambavaim. Soome talisport tunnistas paarikümne aasta eest, et traditsiooniliste talialade harrastamine on tipptasemel kinni jooksnud. Väljapääsu nähti ekstreemspordi arendamises ja noored teismelised said nagu tuule tiibadesse. Ka tipptasemel.
Hiljuti arutleti Lääne Elus, et noored tolgendavad õhtuti kaubanduskeskuse ees, tülitades teisi inimesi. Olen kindel, et suurele osale õhtustele lonkijatele meeldiks just vigursuusatamine ja lumelauasõit, kui ainult oleks koht, kus seda teha. Läänemaa on teadagi lauge, kuid Paliveres ja Lihula linnusemäel on üht–teist võimalik korraldada. On vaja ainult head tahtmist ja lennukat mõttetööd. Peab vaid olema tarmukas eestvedaja.
Aga võib ka teisiti. Ostame parem tontlikud silmaläätsed ja hakkame teisi ehmatama. See suurt vaeva ei nõua.
Miks arvad Sina kes pole kunagi olnud isegi nii …….lähedal ei spordile ( kui mitte mõelda pudelit) ega ammugi OM-ile julged arvustada ( täpsemalt öeldes targutada) nendel teemadel, pöördu tagasi kunsti ja kultuuri poole , kus sa olid ju väga suur ” tegija” enne kui sind Ristile saadeti. Teaduses on ka probleeme äkki teeksid ka sinna rubriigi.
Oh seda häbematust ja ärapanemise soovi…
väga õieti kõikl kirjeldatud,mis sulle täpsemalt ei meeldi,et lahmid huupi
Aga tänaseks on lätlastel juba kaks pronksi!!!!!
Veidi vesistav jutt. Seekord jah,meie omad ei pääsenud spordis pildile. Miks hädaldada alati?
Lihulas, lauluväljaku taga on looduslikult pool “halfpipest” olemas.
Üldiselt selle olümpia positiivseima kogukonnana on jäänudki silma freestylerite kamp. Rõõmsad, toredad noored inimesed. Ei ripu neil tatt, ei vehi rusikatega – väga lahe!