Eesti Keskerakonna Läänemaa piirkonna seisukoht Eesti-Vene piirileppe küsimuses.
Eesti territooriumi loovutus on nõrkuse ja arguse märk. Meie riigi diplomaatia saamatus.
Eesti–Vene suhetes oli esimene järeleandja peaminister Andres Tarand, kes ütles 1994. aasta 16. detsembril Helsingis välja riikluse põhimõtteid unustava seisukoha, et Eesti on valmis tegema territooriumi osas järeleandmisi. Tartu rahuleping ei pea olema ainus Eesti piiri määrav dokument, vaid piiri võib reguleerida ka teiste lepetega. Isamaa ja Res Publica liikmed, riigikogu esimees Ene Ergma ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kaitsevad seda põhimõtet selgelt tänaseni.
Eesti välisministri ja väliskomisjoni esimehe poliitilised oskused läbirääkimistel venelastega jätavad väga nõrga mulje. Tegemist oleks nagu hingetute nukkudega, kel puudub ajalooline mälu ja südametunnistus. Mindud on näiliselt poliitilise korrektsuse teed, aga maha mängitakse meie rahvuslikud huvid.
Me anname piirilepingu sõlmimisega ära 1150 ruutkilomeetrit Eestimaad. Meie diplomaadid pole suutnud meile tagastada presidendi ametiraha, Tartu ülikooli arhiive ega antiigikogu.
Diplomaatia on IRLi juhtimisel täielikult kapituleerunud osava surve ees. Vene pool saab juba Boris Jeltsini käega ühepoolselt mahamärgitud piirile ka rahvusvahelise tunnustuse, ilma et oleks midagi vastu antud. Formaalsuste vahetus pole sisuline. Tartu rahulepinguga loodud Eesti diplomaatia hea maine mängitakse nüüd Isamaa ja Res Publica liidu heakskiidul olematuks.
Ajalootundides saab olema nüüd kaks erinevat ja vastandlikku näidet meie diplomaatilise korpuse võimekusest. Jaan Poska triumf ja Urmas Paeti fiasko, milles talle sekundeerivad Ene Ergma ja Marko Mihkelson.
Ühelegi strateegilisele küsimusele pole meie välispoliitika juhtfiguurid sisulist vastust andnud.
Eesti välispoliitika on uppunud formalismi, tal puudub sisu, rahvuslik mõte ja riiklik au.
Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhatuse nimel
Jaanus Karilaid
pole õigust EW kuuluvaid Narvataguseid ja Petserimaad loovutada/kinkida ükskõik, mis põhjendusel, need maad kuuluvad EW-le. meie reeturitest poliitikud loovutasid praegustes piirides EV euroopa liidule koos rahva ja karvadega, Narvatagused ja Petserimaa aga on siiani venelaste poolt okupeeritud Eesti Wabariigi territoorium ja ENSV sündinud kollaboristid ei oma selle territooriumi suhtes mingit sõnaõigust. aitab nendest Müncheni lepingutest.
http://ekkl.org/
troskage, sellist IRLi mula võite reinsaluga õllekas veeretada.
Sm Karilaid, kas teie mitte ise ei poolda parteid, kes Venemaa poliitikat Eestis läbi viia tahavad? Te olete tõeline populist…ise peeretate ja süüdistate teisi…
aga mis arhiividest jutt käib? oskad vastata ka vä?
ülikooli varadest ja arhiivist
Venemaa vastas sellele väga konkreetselt: need olid tsaaririigi varad ja pole kellegi asi, kus tsaar neid hoiab. Tahtis hoida Tartus, nüüd Smolenskis. Oli vist Smolensk? Vahet pole. Tartusse võib Venemaa need heast tahest anda, mitte meie nõuda. Hea tahe on vene jaoks muidugi midagi täiesti enneolematut.
arhiividest ükskõik, ükskõik majandusest, ükskõik muudest kogudest…kas nii on õige?
Mis antiigikogust jutt käib?
Kõige halenaljakam loo juures on see, et asjaga püüab loorbereid lõigata suur Venemaa sõber Keskerakond. Läänemaal Karilaiu isikus, kuigi tekstid tulevad Tallinnast. Karilaid parandagu parem teeauke või tehku midagi muud jõukohast.
Ja parlament müüvad Eestit kuidas tahavad. Kodanikelt pole ammu midagi
küsitud. Kodanikud andsid valitsusele loa EL-iga liitumiseks, sellega andsid
nad ka loa kõigi otsuste tegemisteks mis puudtab Eesti riiki. Nii arvavad
poliitikud. Rahvas tänavale ei lähe, seega on kõik otsustatud. Kunagi saab
noorus aru, millise vea nad tegid.
Huvitav keegi lubas raud tee ja väljarände probleemidega siin tegeleda. Millegipärast pole näha olnud. Selle asemel võetakse aga uus teema ette ja kaagutatakse selle kallal. Muidugi on hea et seda tehakse kuid katsuks ennem tõsisemad asjad ära lahendada.