Läinud reedel lõppes Kiltsis kunagise lennuvälja kõrval asunud 45 ha suuruse sõjaväelinnaku lammutamine ja ala korrastamine.
„Kõik hooned on lammutatud, plats on sile,” ütles Ridala vallavanem Toomas Schmidt. „Alles jäid ainult veetorn ja üks kelder.”
Varisemisohtlike ja Rohuküla tee äärset vaadet risustavate varemete lammutamine kestis viis kuud. Maksma läks see üle 101 000 euro. Lammutamise raha tuli KIKilt. Valla poolt oli 10 000 eurot, selles on projekteerimine ja järelevalve. Et korda tehtud alale ei saaks enam prahti viia, on teeotsad vallidega suletud.
Sõjaväelinnaku lammutamine on üks osa Ridala valla plaanist kujundada sinna uusi töökohti loov tööstusala.
Järgmine samm peaks olema taristu projekteerimine, et saaks rajada teid ja valgustust, vee– ja kanalisatsioonisüsteemi, soojatorustikku, elektrit jms.
Kogu taristu ehitamine maksaks 3,6 miljonit eurot. See käib vallale selgelt üle jõu — Ridala valla aastaeelarve on 2,7 miljonit eurot.
Schmidti sõnul oleks mõistlik arendada tööstusala koos Haapsalu linnaga. Kaaluda võiks linnaga kahasse sihtasutuse loomist, kes otsib finantseerimisallikaid ja hakkab tööstusparki turundama.
„Eestis ei ole palju kohti, kus lähedal on sadam, lennuväli ja ehk tulevikus ka raudtee,” ütles Schmidt.
Ridala vald on Kiltsi tööstuspargi rajamiseks teinud kolm aastat eeltööd. Esimene, ettevalmistav etapp on tehtud. Valmis on üle 30 000 euro maksnud detailplaneering. Selle juurde käis keskkonnamõju strateegiline hindamine, tasuvuse ja teostatavuse analüüs ning turu–uuring.
Et tööstusala maa kuulub praegu riigile, on vald esitanud taotluse saada maa valla omandusse.
[…] Tööstuspargi rajamise esimeses etapis aastatel 2015-2020 tahetakse ehitada Haapsalu-Rohuküla maanteega paralleelseelt kulgev tänav ning elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrassid. […]
Ämari on juba olemas:) Kui natuke uurida tausta, siis Eestis on kasvavas trendis tsiviillennukitega seotud maapealsed tegevused – hooldus, remont, ümberehitus jms. Ehk me jõuame ikka sinna, et konnatiik on karm reaalsus.
oskad ritta ajada, aga niipalju mõistust pole, et avalikust ruumist leida detailplaneeringu jooniseid, kus polegi sõna lennuvälja mulla alla panemisest, vaid see on üks kogu asja toetavast osast. Kui veel oskaksid otsida, siis lennuväli asub hoopis Kaitseliidu territooriumil, nii et…
Mõttetu teureetik 🙂
Vot see ongi see, mida ma oma kommentaari viimase lausega utreeritult mõtlesin:) Ei ole mõtet arendada Kiltsi piirkonda nn tavalise tööstuspargina, vaid tuleb lähtuda eelkõige lennuvälja maksimaalsest perspektiivist. Neid nn tööstusparke on hulgi, kuid erisustega (lennuväli, sadam, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu) ei ole. Kuid eks sa loedki minu kommentaarist välja seda, mida seal ei ole, sest minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt oledki nn konnatiigi ehk tagurluse esindaja, kes ei teha kuulata võtta asjalikumat nõu. See, et seal saab tulevikus maanduda AN 2 ei ol küll mingi näitaja:)
juba nõuka ajal võideldi selle lennuvälja sulgemise eest, sest asus linnale nii lähedal ja müratase ületas kõik normid, kas nüüd plaanitakse elektrilennukeid seal kasutada, või topitakse linnarahvale tropid kõrva
eks elu olekski puhtam, kui Haapsalu ja Ridalas ei oleks ühtegi tööstust:) küsimus ongi ühiskondlikus kokkuleppes, et kust jookseb inimeste taluvuse piir. vahet tuleb teha ikka sõjaväe lennuväljal ja tsiviillennunduse tugipunktil. Need mõned lennukid päevas ei teeks suurt midagi, kui selle tõttu oleks sadadel inimestel hästitasustatud töökoht. aga eks vingume edasi ning teeme asju konnatiigi kombel, kus omaenese tarkus on kõige vägevam:)
mõni lennuk päevas ja hästitasustatud töökoht ei lähe kokku, kui just nato oma tugipunkti siia ei ehita, ka posti ei veeta enam lennukiga vormsile, aga unistada ju võib
Eks üks asi on taristu, kuid poliitikud peaksid mõistma ka majandusteooria seaduspärasusi, mis praktikas kinnitust saanud. Teadmine, et kvalifitseeritud tööjõud/taristu ja finantskapital on nagu magnetid mis tõmbuvad, siis tuleks nüüd kohalikel poliitikutel kiiremas korras teha nn haridusreform, kuhu oleks kaasatud kutsehariduskeskus, kolledž ja gümnaasium ning ülikoolid ning paika panna võimalikud väljundid. Ehk kinnistuma peab teadmine, et taristu ei anna üksi midagi juurde, vaid see töötab koos haritud ja vajaliku tööjõuga koos! Samas ei tohi matta mulla alla lennuvälja, sest tegelikult see on üks suuremaid võimalusi arenguks, sest Eesti asub lennunduse nn peateel ja on asukoha tõttu suhteliselt soodsas positsioonis ning… Loe rohkem »
ei tehta, on probleem, kui midagi keegi teeb, on mõnel ikka ja jälle probleem, saage üle ükskord
Ei tule sinna ääremaale ükski investor ja see ettevõtmine on raha tuulde loopimine või oma tasku lohistamine.
Tubli töö igatahes!