Verekeskus vajab väga verd, Haapsalu inimesi oodatakse doonoripäevale

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Suvel külastas verekeksus oma ringsõidul doonoritelkidega ka Haapsalut. Foto: verekeskus
Suvel külastas verekeksus oma ringsõidul doonoritelkidega ka Haapsalut. Foto: verekeskus

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab Haapsalu doonoreid neljapäeval, 24. oktoobril kell 10.30–16.00 Haapsalu kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale. Verekeskus vajab praegu hädasti kõikide veregruppide verd, sest seoses haiglate järsult tõusnud vajaduse ja doonorite vähenenud aktiivsusega on verevarud väga madalad. Eriti oodatud on 0-reesusnegatiivsete ja A-reesuspositiivsete doonorite veri, kuid ka teiste veregruppide doonorid ja esmased vereloovutajad.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on sellel sügisel on olnud rekordiline haiglate doonorivere tarbimine, mis on varusid oluliselt vähendanud. “Septembris oli viimaste aastate suurim väljastus, veidi üle 3000 doosi (keskmine 2500) ning üle Eesti jätkub suur väljastus ka oktoobris,” täpsustas Kullaste. “Alates selle kuu algusest oleme juba väljastanud üle 1200 doosi.”

Dr Riin Kullaste tänab tublisid haapsallastest doonoreid. Viimati oli verekeskus Haapsalus 21. Jaa 22. augustil doonoritelkidega, kus tehti 220 vereloovutust (neist esmaseid doonoreid 34) ning koguti pea 100 liitrit hinnalist verd.

Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit, ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul.

Annetatud verd kasutatakse iga päev rasketel operatsioonidel, sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Lisaks on doonorivere toel võimalik teha iga päev paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu ei saaks suure verekaotuse kartuses sooritada. Tänapäeva meditsiin ei kasuta raviotstarbeks täisverd, vaid täisverest valmistatud erinevaid verekomponente. Patsiendile tuleb anda vajalikku verekomponenti ravi sihtpärasuse ja efektiivsuse tagamiseks. See meetod väldib vere koostisosade ülearust manustamist ja aitab doonoriverd säästlikult kasutada.

Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie elu.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Viimasest vereandmisest peab olema möödunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Vereloovutusele tulles tuleb kindlasti kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.

Iga doonor saab vereloovutuse eest hea enesetunde teadmisega, et on kedagi aidanud ning ka väikese kingituse verekeskuselt.

Kõige värskemat infot veregruppide vajaduse kohta saab verekeskuse kodulehelt ja Facebookist.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments