11

Riigieksamite pingereas tõusid väikesed maagümnaasiumid

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Lihula gümnaasiumi 11. ja 12. klass karjääriõpetuse tunnis. Direktor Janar Sõber loodab neilt vähemalt sama häid riigieksamitulemusi, kui need olid tänavu kevadel. Foto: Katrin Pärnpuu
Lihula gümnaasiumi 11. ja 12. klass karjääriõpetuse tunnis. Direktor Janar Sõber loodab neilt vähemalt sama häid riigieksamitulemusi, kui need olid tänavu kevadel. Foto: Katrin Pärnpuu

Riigieksamite Eesti pingereas tõusid tänavu Lihula ja Taebla gümnaasium, mis ministeeriumi kavandatava koolivõrgureformi järgi tuleks sulgeda.

Taebla gümnaasium on pingereas keskmise punktisummaga 67,10 Eestis 75. kohal 237 seas, võrreldes 2011. aastaga on kool tõusnud 101 kohta.

Eesti keele riigieksami tulemus tõusis Taeblas mullusega võrreldes 95 kohta. Tänavu ollakse keskmise 73,6 punktiga 17. kohal, mullu 112. kohal.

Läänemaa kõrgeim eesti keele riigieksami tulemus (96 punkti) tuli samuti Taebla koolist Kert Ojasoolt (õpetaja Tiina Mägi).

Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi ütles, et kool pole eksamitulemuste nimel ekstra pingutanud ega midagi teisiti teinud. Vastu võetakse konkursita kõik, lapsi valida väike maagümnaasium ei saa.

„Sportlikust huvist on edetabeleid huvitav uurida, aga oleme töötanud nagu ikka,” sõnas Mägi.

Ka ei pea Mägi kevadist lendu eriliseks: oli kõike, nõrgemaid ja tugevamaid.

Eesti keele riigieksamil 96 punkti saanud Kert Ojasoo kohta ütles Mägi, et noormehel on nuppu, aga pigem paistis ta silma reaalainetes ja läks edasi õppima informaatikat.

Lihula gümnaasium on aastaid koos Kullamaaga paiknenud riigieksamite pingerea lõpus, 200. koha lähedal. Tänavu ollakse keskmise punktisummaga 61,02 Eestis 149. kohal, võrreldes 2011. aastaga on kool pingereas tõusnud 68 kohta.

Lihula järjepidev töö

„Eks see ole järjepidev töö ja stabiliseerunud kaader. Hüplemist ei saa lubada. Nii me tasapisi aasta–aastalt tõuseme,” ütles Lihula gümnaasiumi õppealajuhataja Heli Raavel.

Ka Raaveli sõnul polnud lend eriline. „Lapsed on ikka needsamad. Õpetame kõiki, kes tahavad õppida,” sõnas ta.

Väga head olid Lihulas matemaatika riigieksami tulemused, aga et tegijaid oli vaid kolm, siis need üldstatistikas ei kajastu. Matemaatika riigieksami keskmine oli Lihulas 75 punkti, eraldi tulemused 71 punkti, 72 punkti ja 82 punkti (õpetaja Andres Arumäe).

Eesti keele parim tulemus oli Piret Rummi 92 punkti (õpetaja Heli Raavel).

Ülejäänud langesid

Kõik ülejäänud Läänemaa gümnaasiumid on pingereas langenud. Suurim oli langus Haapsalu gümnaasiumis, kus mullu oldi 20. kohal, tänavu ollakse 77. kohal (langus Eesti üldpingereas 57 kohta).

Tollase Haapsalu gümnaasiumi direktor Anne Mahoni ütles, et kuni riigieksameid on tehtud, oli tänavune lend vaieldamatult nõrgim.

„Minu isiklik arvamus on, et langus on märk ka sellest, et Läänemaale oleks vaja ühte gümnaasiumi, mitte igas vallas oma. Me peaksime oma jõud koondama,” sõnas Mahoni.

Noarootsi gümnaasium on pingereas langenud 47 kohta, Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 12 kohta, Kullamaa keskkool 9 kohta.

Jaanus Mägi sõnul näitavad riigieksamitulemused ilmekalt, et kuni jätkub õpilasi ja õpetajaid, saab head haridust siiski anda ka väikeses maagümnaasiumis.

„Valikuvõimalusi on vähem, aga peab neid siis nii palju olema, kui kujuneb terve mõttemaailm ja maailmatunnetus. Tohutu valikuvabadus iseenesest võib tekitada virvarri,” sõnas Jaanus Mägi.

Koht Eesti pingereas ja keskmine punktide arv
75. Taebla gümnaasium 67,10
77. Haapsalu gümnaasium 66,98
79. Noarootsi gümnaasium 66,79
88. Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 65,97
118. Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 63,71
149. Lihula gümnaasium 61,02
206. Kullamaa keskkool 54,11

Eesti keele riigieksami koht Eesti pingereas ja keskmine punktide arv
17. Taebla gümnaasium 73,6
63. Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 64,3
79. Noarootsi gümnaasium 62,9
85. Haapsalu gümnaasium 62,4
97. Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 60,6
101. Lihula gümnaasium 60,1
162. Kullamaa keskkool 50,7

Allikas: Postimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Swayna
Swayna

You need targeted traffic to your website so why not try some for free? There is a VERY POWERFUL and POPULAR company out there who now lets you try their traffic service for 7 days free of charge. I am so glad they opened their traffic system back up to the public! Check it out here: http://go.pigmeu.net/6fX

Ärge
Ärge

nüüd seda edekabelit nii sügavtõsiselt ka võtke-elus lõppevad need asjad ike nii,et enamus neid “tugevaid õpilasi”pärast mingid keskpärase sissetulekuga asjapulgajupid ja paljud neist”nõrkadest”hinnatud töö-inimesed, kellele tööandjad ülepakkumisi peagi korraldavad.

kodanik
kodanik

äkki Karilaid kirub veidi Aaviksood, oleks jälle asjad jonksus

bumm
bumm

Mis vallakool ,hoopis KIHELKONNAKOOL 😉

Anonüümne
Anonüümne

Mida suurem klassi seda vähem on aega õpilasele seletada kuidas midagi teha. See ongi TG ja mu väikeste koolide eelis.

Lihula on linn!
Lihula on linn!

Lihula on aastast 1993 linn! Lihula Gümnaasium on LINNAKOOL, mitte väike maagümnaasium, nagu LE eksitavalt väidab!

Nonii
Nonii

” Anne Mahoni ütles, et kuni riigieksameid on tehtud, oli tänavune lend vaieldamatult nõrgim”- äkki otsiks põhjust ikka mujalt ka kui nõrkadest õpilastest?

x
x

ei tea,kellest siis peaks põhjust otsima?kle tark õpilane saab head tulemused ka kehva õpetajaga. kehv õpilane ei saa väga head tulemust ka mitte ülihea õpetajaga. vot nii, vaadakem ikka enne endale otsa, mitte ärgem otsigem põhjusi alati õpetajates

Pffft
Pffft

91. lennu nukker liige? :(( Kui enne on kõik lennud suutnud HG latti ja eksamitulemusi kõrgel hoida ja nüüd sel aastal miskipärast suudeti lati alt läbi roomata, siis äkki on tõesti probleem nõrkades õpilastes. Õpetajad ju ei muutunud, eksamid jäid samaks. Ei hakka väitma, et kõik selle aasta lõpetajad on poolearulised, aga no kurat, eesti keele eksami keskmine 62,4 punkti on lihtsalt häbiväärne.

max
max
Mine oma HG latiga tead küll kuhu! Hüppa teivast sellega, kui suudad. Lihtne on taandada kõike sellele, et lend on nõrk. Ju siis oli ka õpetajate panus nõrgem. Seda esiteks! Teiseks, katsu sa õppida koolis, mille personal aasta otsa hädaldas ja pasundas, et ei tea küll mis tema töökohast saab jne. Siit ka konkreetselt eelmise aasta HG õppe- ja õpetamismoraali languse põhjused. Ja seda kuulsat fraasi “õppimiskallakuga kunagisest HG-st” tuleks neil õpetajail nüüd rääkima hakata tööandjatele, kes vilistavad sirgelt sellele muinasjutule, mida 3/4 HG auväärt õpetajaskonnast on oma õpilastele sisestanud. Vot see on häbenemisväärne! Valetada 12 aastat headest tulemusestest, millega… Loe rohkem »
abc (yks teine)
abc (yks teine)

kes otsib põhjust nõrkadest õpilastest sina või?

wpDiscuz