Ma ei ole turul tihe külaline. Tegelikult on sellest kahju — lähen sinna alati hea meelega, sest turg on minu silmis koht, mis alati elab. Tõsi, Haapsalu turg on nädala keskel pisut vaikne. Müüjate vähesusest hoolimata saab seal kaupa enne ostu maitsta, müüjailt kauba tausta kohta küsida ning mis peamine — kaubelda ja tingida.
Selge see, et petta tarbijat ei tohi, kuid et turul saab kaubelda, ongi turu ja poe vahe. Ma ei lähe kunagi turule mõttega, et võtan ühe koti piinliku täpsusega kaalutud kartuleid, poetan rahakotist nõutud summa ja moka otsast vaoshoitud tänu. Kui kaup tundub ebaaus, on väga kerge müüjalt üle küsida ja paluda tal kaupa ostja ees kaaluda. Kui müüjal endal kaalu ei ole, laenab ta selle naabrilt. Müüja töö on kaup maha müüa ja seega on ta enam kui valmis pingutama, et turuline just tema letist ostaks.
Jah, Lääne Elu prooviostust selgus, et üks Haapsalu turumüüja võtab kahe eri suurusega karbi eest ühe ja sama hinna. Kui aga hinnasildil on märgitud karbi, mitte kilo või liitri hind, ei olegi müüja teoreetiliselt petnud. Üldjuhul on ju kliendil silmad peas ja tema valiku eest ei vastuta keegi teine kui ta ise.
