Rooslepast röövitud vara väärtust hindab muinsuskaitseamet

Ööl vastu esmaspäeva tungisid kurjategijad Rooslepa kabelisse ja viisid kaasa vaid paari nädala eest Rootsist tagasi toodud hinnalise kirikuvara.

Kokku varastati 17 eset, peamiselt armulauariistad. Samuti on altarilt ära viidud küünlajalg ja peeker, mille olid rootslased kogudusele kinkinud kabeli taasõnnistamisel.

Noarootsi vallavanema Annika Kapi sõnul viidi ära kõik, millel on väärtus rahas. Pigem emotsionaalse ja ajaloolise väärtusega puukast ja tekstiilid on alles.

Kirikuvara saabus Rooslepa kabelisse 7. juulil Rootsist, kus need olid olnud hoiul 1944. aastast. Esimesed 35 aastat hoiti varasid ajaloomuuseumis salaja hirmust, et Nõukogude Liit võib selle välja nõuda.

30 000 Rootsi krooni
Varastatud esemete hõbeda hinnaks on Kapi sõnul arvestatud 30 000 Rootsi krooni.

„Aga kui palju maksab ajalugu, kui palju mõne kullassepa pitser,” arutles Kapp. Esemete koguväärtuse hindamiseks pöördus Kapp muinsuskaitseameti poole.

Muinsuskaitseameti vallasmälestiste nõuniku Viljar Visseli sõnul tuleb hind esemete kaupa rahasse ümber arvestada ja seda lähiajal tehaksegi, kuid ülesanne on raske.

„Selgesti on see metalli hinnast kordi ja kordi kõrgem,” ütles Vissel. Väärtuslikud on ka varastatud puitküünlajalad ja vahel on tinakann hõbepeekrist väärtuslikumgi. Eraldi väärtuse annab esemele see, et need olid taas oma algses kontekstis.

„Tegemist oli kodukirikusse annetatud ja sinna tagasi jõudnud hästi säilinud originaalesemetega,” sõnas Vissel.

Signalisatsioon töötas
„Aken oli katki, vitriin lõhutud, politsei kohal,” kirjeldas Noarootsi vallavanem Annika Kapp talle esmaspäeva päeval avanenud vaatepilti.

Vargad olid lahti murdnud rinnakõrgusel asuva kahekordse akna, lõhkunud sisemise akna klaasi, löönud kabelis puruks vitriini, kus olid kirikuesemed eksponeeritud.

„Näha on, et oli tarvitatud jõudu, sest vitriiniklaas ei olnud tavaline,” sõnas Kapp. Äraviidud esemed pole väga suured ega rasked. „Mahuksid ära banaanikasti,” sõnas Kapp.

Esemed varastati kella poole kahe ajal esmaspäeva öösel. Vallamajja teatas juhtunust juhuslik kalmistukülastaja, kes märkas, et kabeli aken on irvakil ja klaas puruks, sõnas Kapp.

Kabelis oli valvesignalisatsioon, mis öösel käivitus, kuid selle kostmist lähemate majade juurde võis takistada sel ööl puhunud tugev tuul.

Miks ei teavitanud politseid kalmistuvaht, kelle mobiiltelefoni tuli sellekohane teade, ei osanud Kapp öelda. Vaht ise ei soovinud juhtunut kommenteerida.

Turvakaamerat kabelis ei olnud, see oli kavas paigaldada lähiajal. „Alati saab teha midagi paremini, selles pole kahtlust, aga süüdi on vargad. Aus ei lähe ka siis võtma, kui vara seisab kabeli trepi peal,” sõnas Kapp.

Politsei ootab teavet
Riguldi–Noarootsi kodukandiühingu esimees Ingegerd Lindström on vargusest löödud. „Esemed päästeti okupatsiooni eest, need olid peaaegu 70 aastat Rootsis, nüüd kaks nädalat siin ja need varastatakse,” ütles Lindström.

Lindströmi sõnul olid rootslased õnnelikud, kui said varad tagasi anda. „Aga praegu on tunne, nagu oleks keegi surnud,” ütles Lindström.

Seda, et vargus võiks kahjustada kohalike ja rootsi kogukonna suhteid, ta ei usu.

Kirikuvargusi pole Läänemaal olnud aastaid. Viimati viisid vargad Ridala kirikust minema altarimaali, lühtreid ja muud kirikuvara 1995. aastal.

Haapsalu kriminaaltalituse juht Andrei Taratuhin ütles eile, et praegu politseil varguses kahtlusaluseid pole ja igasugune info, mis võiks juhatada varaste jälile, on teretulnud.