Silt: muinsuskaitse
Kolemajad risustavad linnapilti ja on möödujaile ohtlikud
[gallery ids="472416,472420,472418,472419,472415,472417"]
Haapsalut tuntakse hästi säilinud vanalinna poolest, kuid tõrvatilku meepotti jagub siingi – on lihtsalt hooletusse jäetud maju, aga neidki, mis aastatepikkuse hooldamatuse tõttu juba möödujatele ohtlikuks muutunud.
Aastaid on möödujate silma riivanud tühjalt seisvad ja lagunevad majad otse Haapsalu vanalinna südames, Lossiplatsi ümbruses: Jaani 1, Lossiplats 1 ja 6, Ehte 2.
„Kui majad on koledad, kahjustab see kogu linna mainet,” ütles Haapsalu aselinnapea Anneli Haabu, kui aprilli alguses koos muinsuskaitse Läänemaa nõuniku Kalli Petsiga vanalinnas ringi jalutasime.
Kahe nimetatud maja omaniku suhtes on muinsuska
Hiidlased korrastavad Vabadussõjas osalenute haudu
[caption id="attachment_458683" align="alignnone" width="1920"]
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas (keskel) Haapsalu vanal kalmistul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Hiiumaa muinsuskaitseselts tahab Haapsalu vanal kalmistul korda teha ja märgistada hiidlasest Vabadusristi kavaleri Andrei Umbi ja tema lähedaste haua ning märgistada ka Vabadussõjas osalenud Sergei Kuuskori kääpa.
Eelmisel nädalal pidas Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas Haapsalus vana kalmistu haldajatega haua korrastamise
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas (keskel) Haapsalu vanal kalmistul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Hiiumaa muinsuskaitseselts tahab Haapsalu vanal kalmistul korda teha ja märgistada hiidlasest Vabadusristi kavaleri Andrei Umbi ja tema lähedaste haua ning märgistada ka Vabadussõjas osalenud Sergei Kuuskori kääpa.
Eelmisel nädalal pidas Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas Haapsalus vana kalmistu haldajatega haua korrastamise
Muinaskalmistu nihutab plaanitavat akuparki
[caption id="attachment_450590" align="alignnone" width="1920"] Sipa-Pargi kinnistu, kuhu peavad mahtuma nii akupark kui ka muinaskalmistu, asub foto vasakul küljel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseamet võttis ajutise kaitse alla Lihula lähedal paikneva Sipa muinaskalmistu. Arendaja Evecon nihutab nüüd seetõttu oma planeeritava akupargi asukohta.
Maa-alune muinasaegne kalmistu asub Valuste külas endise Sipa karjamõisa hoonetest põhja pool. See asub kolmel kinnistul: Sipa-Pargi, Sipamaa ja Sipa. Kinnistule nimega Sipa-Pargi kavandab Evecon ehitisregistri andmetel kuni 200 MW nimivõimsusega akupargi raja
Sipa-Pargi kinnistu, kuhu peavad mahtuma nii akupark kui ka muinaskalmistu, asub foto vasakul küljel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseamet võttis ajutise kaitse alla Lihula lähedal paikneva Sipa muinaskalmistu. Arendaja Evecon nihutab nüüd seetõttu oma planeeritava akupargi asukohta.
Maa-alune muinasaegne kalmistu asub Valuste külas endise Sipa karjamõisa hoonetest põhja pool. See asub kolmel kinnistul: Sipa-Pargi, Sipamaa ja Sipa. Kinnistule nimega Sipa-Pargi kavandab Evecon ehitisregistri andmetel kuni 200 MW nimivõimsusega akupargi raja
Muinsuskaitseamet jagas Läänemaale restaureerimistoetusi 267 000 euro eest (täiendatud 5.02)
[caption id="attachment_442486" align="alignnone" width="1920"]
Muinsuskaitse korrastab mälestiste nimekirju
[caption id="attachment_429436" align="alignnone" width="1920"]
Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa oli esimene maakond, kus muinsuskaitseamet alustas riikliku kaitse all olevate mälestiste nimekirja korrastamisega ja kus ollakse selle esimese etapiga lõpusirgel.
„Põhitöö on tehtud ja eelnõu on ministeeriumis,” ütles muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Lõpusirgel ollakse siiski alles mälestiste ülevaatamise esimese etapiga ehk loogiliselt üksteisega seotud, kuid eraldi kaitse all olevate mälestiste liitmise ja nimetuste korrastamisega.
Kui viis aastat tagasi hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, võttis muinsuskaitseamet eesmärgiks üle vaadata kaitsealuste mälestiste nimekirjad. Eestis on riikliku kaitse all 12 muinsuskaitseala ja üle 26 000 kultuurimälestise, millest üle 5200 on ehitismälestised.
Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa oli esimene maakond, kus muinsuskaitseamet alustas riikliku kaitse all olevate mälestiste nimekirja korrastamisega ja kus ollakse selle esimese etapiga lõpusirgel.
„Põhitöö on tehtud ja eelnõu on ministeeriumis,” ütles muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Lõpusirgel ollakse siiski alles mälestiste ülevaatamise esimese etapiga ehk loogiliselt üksteisega seotud, kuid eraldi kaitse all olevate mälestiste liitmise ja nimetuste korrastamisega.
Kui viis aastat tagasi hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, võttis muinsuskaitseamet eesmärgiks üle vaadata kaitsealuste mälestiste nimekirjad. Eestis on riikliku kaitse all 12 muinsuskaitseala ja üle 26 000 kultuurimälestise, millest üle 5200 on ehitismälestised. 
Juhtkiri: nimekiri ei kaitse
Muinsuskaitse on teema, mis võib vahel harja punaseks ajada. Ühelt poolt neil, kes leiavad, et muinsuskaitse on oma nõudmistega omanikul turjal – käsib, poob ja laseb ning keelab igasuguse tegevuse ja arengu. Teiselt poolt neil, kes leiavad, et omanikele antakse liialt vabad käed ja nii rikutakse või hävitatakse kaitsealuseid objekte. Tegelikult on ka muinsuskaitses, nii nagu igal muul elualal, oluline tasakaal. Liiga suurelisi omanikke tuleks tagasi maa peale kutsuda ja mõistlikule tegutsejale ei tohiks liialt päitseid pähe panna. 
2
Muinsuskaitse toetas Kullamaa ja Noarootsi kiriku katuseremonti
[caption id="attachment_419645" align="alignnone" width="1920"]
Kullamaa kirik linnulennult. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaal saavad muinsuskaitseametilt tänavu suurima toetuse Kullamaa ja Noarootsi kirik, kus mõlemas on toetusraha eest kavas korda teha katus.
„Summaliselt ei ole Läänemaale tulevaid toetusi vähe, aga toetust saanud objekte on vähe,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.
Kullamaa kirik linnulennult. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaal saavad muinsuskaitseametilt tänavu suurima toetuse Kullamaa ja Noarootsi kirik, kus mõlemas on toetusraha eest kavas korda teha katus.
„Summaliselt ei ole Läänemaale tulevaid toetusi vähe, aga toetust saanud objekte on vähe,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. 
Taebla vana koolimaja on tuttuue katuse all
[caption id="attachment_410457" align="alignnone" width="1920"] Taebla vana koolimaja uus katus. Foto Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa kõige keerulisema katusega muinsuskaitsealune Taebla vana koolimaja sai sel nädalal täies ulatuses tuttuue tsinkplekk-katuse.
Suur osa uuest katusest ehitati koolimajale mullu, kuid toona jäi 600 m² suurusest katusest maja esiküljel vahetamata 140 m².
Muinsuskaitseamet toetas mullu Taebla kooli katuse remonti 100 000 euroga. Sellest terve katuse korda tegemiseks ei piisanud. Hanke võitnud OÜ Resteh vahetas välja umbes kolmveerand katusest – hoone mõlemad tiivad, mis olid kehvemas seisus. Keskmine, lihtsam osa, jäi toona tegemata.
Taebla vana koolimaja uus katus. Foto Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa kõige keerulisema katusega muinsuskaitsealune Taebla vana koolimaja sai sel nädalal täies ulatuses tuttuue tsinkplekk-katuse.
Suur osa uuest katusest ehitati koolimajale mullu, kuid toona jäi 600 m² suurusest katusest maja esiküljel vahetamata 140 m².
Muinsuskaitseamet toetas mullu Taebla kooli katuse remonti 100 000 euroga. Sellest terve katuse korda tegemiseks ei piisanud. Hanke võitnud OÜ Resteh vahetas välja umbes kolmveerand katusest – hoone mõlemad tiivad, mis olid kehvemas seisus. Keskmine, lihtsam osa, jäi toona tegemata.
Carolin Pihlap: Haapsalu muinsuskaitseala saab uue kaitsekorra
[caption id="attachment_391685" align="alignnone" width="2000"] Carolin Pihlap, Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma juht[/caption]
Ligi aasta kestnud töörühma töö tulemusel ja avalike arutelude toel on muinsuskaitseametis valminud Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu.
Sellel aastal tähistab 1973. aastal loodud Haapsalu muinsuskaitseala juubelit. Õige aeg on koostada sellele uus kaitsekord, kaasates seekord ka kohalikke elanikke ja ühiselt kokku leppida, mis on Haapsalu eripära, millised väärtused on olulised ja kuidas neid kaitsta.
Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on alates 7. märtsist avalikul väljapanekul ja ootab linnarahva arvamusi.
Carolin Pihlap, Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma juht[/caption]
Ligi aasta kestnud töörühma töö tulemusel ja avalike arutelude toel on muinsuskaitseametis valminud Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu.
Sellel aastal tähistab 1973. aastal loodud Haapsalu muinsuskaitseala juubelit. Õige aeg on koostada sellele uus kaitsekord, kaasates seekord ka kohalikke elanikke ja ühiselt kokku leppida, mis on Haapsalu eripära, millised väärtused on olulised ja kuidas neid kaitsta.
Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on alates 7. märtsist avalikul väljapanekul ja ootab linnarahva arvamusi. 
Muinsuskaitselt said suurima toetuse Lihula mõis ja Vormsi kirik
[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="2000"]
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.