Silt: muinsuskaitse

[caption id="attachment_419645" align="alignnone" width="1920"] Kullamaa kirik linnulennult. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal saavad muinsuskaitseametilt tänavu suurima toetuse Kullamaa ja Noarootsi kirik, kus mõlemas on toetusraha eest kavas korda teha katus. „Summaliselt ei ole Läänemaale tulevaid toetusi vähe, aga toetust saanud objekte on vähe,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.

[caption id="attachment_410457" align="alignnone" width="1920"] Taebla vana koolimaja uus katus. Foto Urmas Lauri[/caption] Läänemaa kõige keerulisema katusega muinsuskaitsealune Taebla vana koolimaja sai sel nädalal täies ulatuses tuttuue tsinkplekk-katuse. Suur osa uuest katusest ehitati koolimajale mullu, kuid toona jäi 600 m² suurusest katusest maja esiküljel vahetamata 140 m². Muinsuskaitseamet toetas mullu Taebla kooli katuse remonti 100 000 euroga. Sellest terve katuse korda tegemiseks ei piisanud. Hanke võitnud OÜ Resteh vahetas välja umbes kolmveerand katusest – hoone mõlemad tiivad, mis olid kehvemas seisus. Keskmine, lihtsam osa, jäi toona tegemata.

[caption id="attachment_391685" align="alignnone" width="2000"] Carolin Pihlap, Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma juht[/caption] Ligi aasta kestnud töörühma töö tulemusel ja avalike arutelude toel on muinsuskaitseametis valminud Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu. Sellel aastal tähistab 1973. aastal loodud Haapsalu muinsuskaitseala juubelit. Õige aeg on koostada sellele uus kaitsekord, kaasates seekord ka kohalikke elanikke ja ühiselt kokku leppida, mis on Haapsalu eripära, millised väärtused on olulised ja kuidas neid kaitsta. Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on alates 7. märtsist avalikul väljapanekul ja ootab linnarahva arvamusi.

[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="2000"] Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro. Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.

[caption id="attachment_368288" align="alignnone" width="2000"] Muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta sõnul kohtab ta mööda Eestit ringi käies sageli suhtumist, et muinsuskaitse on midagi õudset. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta sõnul on käimasolev muinsuskaitsealade kaitsekorra muutmine ette võetud selleks, et piirangud ja nõuded oleks hoone kaupa arusaadavad. Praegu on käimas Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra muutmine. Üks avalik koosolek on olnud, teine tulemas. Kuidas Haapsalus kaitsekorra muutmine edeneb? Haapsalu on teiste omavalitsuste taustal välja joonistunud selle poolest, et siin on inimesed olnud tõesti väga huvitatud ja väga aktiivselt kaasa rääkinud. Haapsalus tundub, et inimesed on aru saanud seosest, et siinne muinsuskaitseala, mille eesmärk on hoida õhustikku, toob siia turismi. Nagu kolleegid ütlesid, on Haapsalus tulnud avalikel koosolekutel osalenud inimestelt ettepanek muinsuskaitseala pigem laiendada.

[gallery ids="340012,340013,340014,340015,340016"] Fotod: Urmas Lauri Kümme Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala esimese kursuse lõpetanud tudengit invnenteerivad sel nädalal Lihula muisuskaitseala. “Lihulas on Eesti kõige väiksem muinsuskaitseala, piirneb ühe tänavaga, hea lihtne teha,” ütles tudengite juhendaja Triin Talk.

[caption id="attachment_320924" align="alignnone" width="1024"] Haapsalu linna siluetis harjumuspärane Jaani kiriku tornikiiver võib suure tormiga alla kukkuda. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa muinsusobjektid saavad tänavu muinsuskaitseametilt üle 230 000 eurot toetust, mida on rohkem kui kunagi varem. Läänemaa muinsuskaitsenõuniku Kalli Petsi sõnul on raha, mis Läänemaa kaitsealuste objektide korrastamiseks eraldati, küll suur, kuid kõigile siinsetele soovijatele seda siiski ei jagunud. Kolmveerand summast jaguneb kahe objekti vahel. Suurima toetuse, 100 000 eurot, sai Haapsalu Jaani kogudus kiriku tornikiivri remondiks.