5.9 C
Haapsalu
Kolmapäev, 28. september 2022
Avakülg Tags Muinsuskaitse

Silt: muinsuskaitse

Liisa Pakosta: riik ja koduomanik peavad olema võrdses seisus

[caption id="attachment_368288" align="alignnone" width="2000"] Muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta sõnul kohtab ta mööda Eestit ringi käies sageli suhtumist, et muinsuskaitse on midagi õudset. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta sõnul on käimasolev muinsuskaitsealade kaitsekorra muutmine ette võetud selleks, et piirangud ja nõuded oleks hoone kaupa arusaadavad. Praegu on käimas Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra muutmine. Üks avalik koosolek on olnud, teine tulemas. Kuidas Haapsalus kaitsekorra muutmine edeneb? Haapsalu on teiste omavalitsuste taustal välja joonistunud selle poolest, et siin on inimesed olnud tõesti väga huvitatud ja väga aktiivselt kaasa rääkinud. Haapsalus tundub, et inimesed on aru saanud seosest, et siinne muinsuskaitseala, mille eesmärk on hoida õhustikku, toob siia turismi. Nagu kolleegid ütlesid, on Haapsalus tulnud avalikel koosolekutel osalenud inimestelt ettepanek muinsuskaitseala pigem laiendada.

Juhtkiri: ka piiranguid on vaja

Kunstitudengid inventeerivad Lihula muinsuskaitseala

[gallery ids="340012,340013,340014,340015,340016"] Fotod: Urmas Lauri Kümme Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala esimese kursuse lõpetanud tudengit invnenteerivad sel nädalal Lihula muisuskaitseala. “Lihulas on Eesti kõige väiksem muinsuskaitseala, piirneb ühe tänavaga, hea lihtne teha,” ütles tudengite juhendaja Triin Talk.

Jaani kirik saab muinsuskaitse raha eest uue tornikiivri

[caption id="attachment_320924" align="alignnone" width="1024"] Haapsalu linna siluetis harjumuspärane Jaani kiriku tornikiiver võib suure tormiga alla kukkuda. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa muinsusobjektid saavad tänavu muinsuskaitseametilt üle 230 000 eurot toetust, mida on rohkem kui kunagi varem. Läänemaa muinsuskaitsenõuniku Kalli Petsi sõnul on raha, mis Läänemaa kaitsealuste objektide korrastamiseks eraldati, küll suur, kuid kõigile siinsetele soovijatele seda siiski ei jagunud. Kolmveerand summast jaguneb kahe objekti vahel. Suurima toetuse, 100 000 eurot, sai Haapsalu Jaani kogudus kiriku tornikiivri remondiks.

Muinsuskaitseamet otsib kaardistamata pühapaiku

[caption id="attachment_236724" align="aligncenter" width="900"] Palivere künnapuu toimib pühapaigana ka praegu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Muinsuskaitseametil on käsil Läänemaa looduslike pühapaikade inventariseerimine, mille käigus kaardistatakse kunagisi hiiepaiku, ohvrikive, ohvriallikaid ja muid taolisi objekte. Tulevikus võidakse mõned neist kaitse alla võtta. Inventeerimisel on terve ajalooline Läänemaa. Neljapäeval oli andmekogumiskoosolek Sutlepa vabaajakeskuses, hiljuti toimus samalaadne kokkusaamine ka Kullamaal. “Noarootsi kihelkonnaga aitas mind peamiselt Jorma Friberg Rannarootsi muuseumist,” ütles folklorist Reeli Reinaus. Noarootsis on Reinausi loetelus peamiselt ohvriallikad ja -kivid, mitte -hiied. “See on tingitud ilmselt maastiku eripärast,” tõdes ta.