Keskhommikul helises lauatelefon pikalt ja nõudlikult. Võtsin kõne vastu. Tugeva aktsendiga inglise keelt kõnelev neiu päris, kas olen arvutikasutaja. Saanud jaatava vastuse, tutvustas ta, et helistab Microsofti abi– ja konsultatsioonikeskusest ning soovib õpetada, kuidas Windowsi programmi veel paremini kasutada.
Otsustasin kaasa mängida ja kuulata, mis edasi saab. Neiu, kuulnud, et arvuti ei tööta, lubas jääda ootele, kuni selle tööle panen. Seletas veel kiiresti, et andku ma numbrid ja koodid(!?), pärast seda hakkabki ta mind konsulteerima.
Et olin meedia kaudu kursis, et sellised konsulteerijad–häkkerid Eestis tegutsevad, vastasin helistajale, et mul pole aega, ja katkestasin kõne.
Helistamine tundus algusest peale kahtlane ja nii või teisiti oleksin lõpuks sedasi käitunud. Kirjutama ja inimesi hoiatama sundis mind aga see, kui olin ingliskeelse kõne järel helistanud sõbrale Lõuna–Eestisse.
Rääkisin talle äsjasest juhtumist, kuid tundsin samas, et olen vist helistanud valel ajal. Nende peres aga oli hoopis teine mure.
Ilmselt teavad paljud, et inimestelt petetakse raha välja autoavariiga seotud looga. Minu sõbra memm oligi kandnud tundmatu abistaja arvele nõudmise peale üle 1200 euro. Memme poeg olevat teinud avarii ja seetõttu olevat kohe tarvis asjaolude klaarimiseks raha. Tuli aga välja, et poeg on terve ja tööl, häda pole miskit.
Head inimesed! Ärge laske ennast lollitada. Maailm on täis neid, kes kergelt raha teenida tahavad, välja mõeldakse üha uusi nippe ja skeeme. Enne kui tegutsete, kontrollige asjaolusid. Helistaja võib end isegi tuttavate pähe tutvustada. Helistage tuttavale tagasi, et näha, kas number klapib.
Jääb minulgi täna ainult oletada, miks helistati lauatelefonile, miks maakohta?
Kalle Tõnisma
