Lääne Elu paberleht 2. juulil

Kullamaa kaebas maavalitsuse poole hektari maa pärast kohtusse

Kullamaa vallas Leila külas seisab kasutuseta poolehektarine maatükk. Võsastunud alal on kahe hoone varemed, üks põlenud ja teine sisse kukkunud. Vallavanema sõnutsi tassivad kohalikud sinna prügi.

Reformimata maa, mille ostueesõigust ega tagastamist ei ole keegi 20 aasta jooksul nõudnud, kuulub riigile. Maa asub kolme eraomandis maatüki vahel ning selle juurde viib üks tee, mis on samuti eraomand.

Selle maatüki pärast kaebas Kullamaa vald Lääne maavalitsuse kohtusse, sest institutsioonid tõlgendavad maareformi seadust erinevalt.

Vald arvab, et maa tuleks liita naaberkinnistutega. Maavalitsus leiab, et maa tuleb enampakkumisel müüa.

Üks naabreist, kes maad endale tahaks, on Kullamaa vallavanem Jüri Ott.

Martna mesinik kaotab ilmselt suurema osa meesaagist

Martna mesinik Arvo Kirs, kelle mesilased läinud nädalal hulga kaupa surid, ütles, et tõenäoliselt kaotab ta kaks kolmandikku meesaagist.

Keskmiselt saab Kirs 20 taru pealt 300 kg mett. „Kui tänavu saan 100–120 kg, siis on hästi,” sõnas Kirs.

Üle 40 aasta mesilasi pidanud Kirs avastas mesilaste suremise läinud kolmapäeval, intensiivne suremine kestis kolm päeva. Enim surid tugevate, kaugemal korjel käivate perede mesilased.

Kuigi mesilaste suremine on  selleks korraks lõppenud, ei pruugi tagajärjeks olla vaid väiksem meesaak. Pered on nõrgad, allesjäänud mesilased peavad tegema topelttööd.

Ka on tarudesse tõenäoliselt toodud mürgist mett, mis nõrgestab mesilasema. Pole teada, kas pered aastat üle elavad.

Lähemalt kurikatega kaklusest Uuemõisas

Pühapäeva varahommikul tulistas politseipatrull Uuemõisas Statoili parklas kaklejate korralekutsumiseks kaks hoiatuslasku.

Kell 6.19 sai politsei teate Statoili parklas toimuvast kaklusest. Tanklasse jõudes leidis patrull eest kakluse, mille kiireimaks lõpetamiseks otsustasid politseinikud tulistada õhku kaks hoiatuslasku.

„Kohale jõudnud patrulli esmasel hinnangul toimus kaklus aktiivselt, oli alust arvata, et hoiatuslaskude kasutamine on kiireim võimalus raskemate tagajärgede ärahoidmiseks,” sõnas Haapsalu kriminaaltalituse juht Andrei Taratuhin. Juhud, kus õiguserikkujate korralekutsumiseks hoiatuslaske kasutatakse, ei ole igapäevased.

Detailsemat kirjeldust sündmuspaigal toimunust ei saa politsei Taratuhini sõnul avaldada, sest kriminaalmenetlus käib ja asjaolusid selgitatakse.

Lugu saab lugeda siin.

Haapsalu Veevärgi juht on valitud

Haapsalu Veevärki hakkab 1. augustist juhtima noor haapsallane Kaido Erik.

1982. aastal sündinud Erik on sündinud, kasvanud ja koolis käinud Haapsalus.

„Põline haapsallane, nüüd siis ringiga tagasi, tarkused kaasas,” sõnas Erik.

Koertenäitus tõi linnuseõue üle 800 koera viiest riigist

Laupäeval peeti Haapsalu linnuses tänavune suurim Eesti rahvuslik koertenäitus, millest võttis osa umbes 850 koera Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Venemaalt.

Et oma kodukandis on näitusel käia mugavam, oli ka sel aastal palju Läänemaal kasvatatud koeri.

Lõppvõistlusel hinnati koerte välimuse vastamist tõuideaalidele.

Jagatud auhindadest kaks jäid Läänemaale. Lamba– ja karjakoerte rühma võitis Saksa lambakoer Wunderstern Team Las Vegas, kelle omanikeks on Imbi Otti ja Veiko Väljas.

Näituse kauneima kasvatajaklassi võistluse, mille käigus hinnatakse ühe kasvataja koerterühma ühtlast välimust, võitis Kristiine Uspenski lumivalgete samojeedidega.

Vanamuusikafestival 20 — viis päeva, kaheksa kontserti

Homme algab  Haapsalu vanamuusikafestival, mis on seekord eriti pidulik ja mahukas, sest festival saab 20aastaseks.

„On pärle, mida pean saavutuseks terve festivali ajaloos,” ütles festivali algataja ja kunstiline juht muusikaprofessor Toomas Siitan.

Tänavune festival on varasemaist mahukam: viie päeva sisse mahub kaheksa kontserti, sest neljapäeval, reedel ja laupäeval on õhtuse kontserdi kõrval ka öökontserdid.

Avakontserdi kohta kolmapäeva õhtul Haapsalu toomkirikus ütles Siitan, et peaesineja, Inglise koor The Tallis Scholars on festivali ajaloo üks väljapaistvamaid esinejaid üldse. Oli õnneasi, et sada kontserti aastas andval kooril juhtus olema üks vaba päev ja see sobis Haapsalu festivali ajaga.

„Lennukilt tulevad ja lennukiga lähevad kohe ka tagasi,” ütles Siitan.

Lugu saab näha siin.

Okase muuseumi õuel voolab sulaklaas

Eile Haapsalus sadanud tihedast uduvihmast hoolimata lõõmas Evald Okase muuseumi õuel juba enne keskpäeva klaasiahi: kuuma klaasi sümpoosion oli täie hoo sisse saanud.

„See väike vihm ei tee midagi. Tuul oleks hullem. Siis oleks pidanud tuulekaitse ette ehitama, et kuuma klaasi puruks ei lööks,” sõnas klaasipäevade korraldaja Kai Koppel.

Koppel lisas, et kümmekond aastat on näidanud, et ka lõõmav päike on uduvihmast hullem.

Haapsalu tuli linnade suvemängudel suurte linnade seas esimeseks

Haapsalu sai kodus peetud 38. Eesti linnade suvemängudel suurte linnade (üle 10 000 elanikuga linnade) arvestuses esimese koha. Üldarvestuses jäädi 8 punktiga alla Türile.

Kahe võistluspäeva jooksul saavutas Haapsalu palju häid tulemusi. Haapsallastele riputati kaela 19 kergejõustikumedalit, millest 4 olid kuldsed, 6 hõbedased ja 9 pronksikarva. Kokkuvõttes saavutas Haapsalu kergejõustikus 6. koha.