* Läänemaa omavalitsuste võimekuses oma õpetajatele palka maksta on kuni 400eurone vahe
Kuigi riik on kehtestanud õpetaja palga alammääraks 715 eurot, ei kata riigieraldis seda Läänemaal kahes vallas: Martnas ja Ristil. Kahjumiga töötavad kõik kolm maal asuvat gümnaasiumi.
Kõige kehvemas seisus on Martna kool, kus tuleb omavalitsusel puhtalt õpetajate palgaks aastas juurde maksta 28 000 eurot.
Riigi antud palgarahast jätkuks täiskohaga õpetajale Martnas keskmiselt vaid 583 eurot, st 132 eurot vähem, kui näeb ette riiklik palga miinimummäär. „Ilmselgelt me teadsime seda, et saame vähem raha, kui kulub,” sõnas Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Aaviku sõnul on 28 000 eurot hind, mida maksab vald selle eest, et kooli uksed oleks lahti.
Riik arvestab palgaraha õpilaste arvu järgi klassis. Kui klassis on vähe lapsi, on vähe ka raha ja omavalitsusel tuleb otsustada, kas maksta palgalisa või panna kool kinni.
Martna koolis on lapsi klassis 3–7, liitklassid töötavad kahekaupa. „Mitte mingi valemiga ei tule välja,” nentis Aavik.
Kui liitklassid moodustada kolme kaupa, siis tuleks palk riigi antud rahast välja, aga valla teadlik valik on, et nad seda ei tee. „Kolm klassi ühes ruumis, see ei lähe, seda ei ole me isegi kaalunud,” sõnas Aavik.
Aavik lisas, et kuni jõudu jätkub, peetakse kooli edasi. Martna koolis õpib kokku 44 last.
Teine vald, kus riigi antud rahast välja ei tule, on Risti. Seal jääb keskmiselt iga täiskohaga töötava õpetaja kohta kuus puudu 23 eurot.
Ristil õpib klassis 5–10 last, kokku on koolis 70 last.
Läänemaa „rikkaimad” vallad õpetaja palgaraha mõttes seevastu on Lihula ja Nõva.
Riigi raha on nii palju, et täiskoormusega töötav Lihula valla õpetaja võiks saada kuus keskmiselt 984 eurot, Nõva kooli õpetaja 978 eurot.
„715 eurot on riiklikult kehtestatud miinimum, ülejäänu on direktori otsustada,” sõnas Nõva vallavanem Aldo Tamm.
Küsimusele, miks peab nii palju „üle makstud” kooli rahapuudusel kinni panema, vastas Tamm, et kool kaotab eristaatuse ja rahastus väheneb tulevast õppeaastast.
2013. aasta lõpuni saaks kooli küll kenasti edasi pidada, aga jaanuarist kooli sulgeda ei saa, otsus tuleb teha õppeaasta kaupa, selgitas Tamm.
Kuigi raha on rohkem, hakkavad 715 eurot miinimumpalka saama Lihula õpetajad, sest nii on kehtestatud, ütles Lihula valla haridus– ja kultuurinõunik Kersti Ajaots.
„Kui raha jääb üle, eks siis näe,” sõnas ta.
Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber ütles, et tõenäoliselt üle ei jää. Põhikool eraldi elaks hästi, võimaldades tõepoolest ligi 1000eurost kuupalka, gümnaasium aga sööb selle raha ära, selgitas Sõber.
Põhikooli ja gümnaasiumi rahastamine on küll lahutatud, aga sel õppeaastal lubab ministeerium veel üht kooliastet teise arvel ülal pidada.
Kui liita kokku Lihulas põhikooliõpetaja keskmine palk (984 eurot) ja gümnaasiumiõpetaja keskmine palk (606 eurot), on kõigi keskmine sootuks väiksem: 795 eurot kuus.
Kes hakkab Lihulas saama riiklikku miinimumi ja kes rohkem, selgub lähiajal, sest töölepingute ümbertegemine käib, ütles Sõber.
Kindel on see, et 10% tõuseb Lihulas vanemõpetaja ja õpetaja–metoodiku palk, kuigi riik selleks ei kohusta.
Lihulaga enam–vähem samas seisus on Taebla ja Kullamaa. Kui Taeblas poleks gümnaasiumi, piisaks riigi rahast, et maksta keskmiselt 871 eurot kuus, Kullamaal 746 eurot kuus.
Koos gümnaasiumiga aga on keskmine palk Kullamaal alla miinimumi: 683 eurot, Taeblas napilt miinimum: 733 eurot.
Õpetaja keskmine palk omavalitsuste kaupa on arvutatud nii: riigieelarvest vallale makstud summa (õpetajate palgaraha) on jagatud õpetajakohtade arvuga, 12 kuuga ja 1,34ga (sotsiaal– ja töötuskindlustusmaks).
Õpetajakohtade arv ei tähenda reaalselt koolis töötavate õpetajate arvu, vaid EHISes märgitud täistöökohtade arvu koolis. Näiteks Lihula gümnaasiumis on gümnaasiumiosas kuus õpetajakohta, aga töötab 20 õpetajat.
et siis,
//Raisatud kolm aastat, mille jooksul oleks noor inimene laisklemise asemel võinud kutsekoolis ameti omandada//
OK- aga see noor inimene läheb ju siis kutsekooli õppima kolme aastaga nii kesk- kui ka kutseharidust !?
Kes ta siis on- geniaalne tobu……või……..?
mõte selles!
Jah, kui kutsekool oleks ainult kutse jaok- nõus! Aga kuna kutsekoolid tegelevad nõrkadele lastele kesk-hariduse andmisega-EI!
Ma õppisin põhikoolis kehvasti, kuna selles koolis oli sissekodeeritud mantra: “kutsekas õpivad vaid idioodid, gümnaasium toob õnen majja”. Oh seda üllatust, kui pääsesin kutsekooli: omandasin kutse, sain keskhariduse ning astusin ka selle pinnalt ülikooli. Tead, sellised üldistajad nagu Sina viivadki Eesti haridussüsteemi sohu. Nii kaua kuni meil selline mentaliteet püsib, nii kaua “toodame” depressiivseid, madala enesehinnanguga ning 30. eluaastaks läbipõlenud inimesi. Ei gümnaasium ega põhikool ei tee inimesest inimese, vaid õpetajad ning üldine muutus haridusmentaliteedis. Nii kaua kui püsib “õppimiskallakuga koolide” segregeerimine kutsekoolidest, ei muutu midagi paremaks.
Elu ise paneb asjad paika. Kui ikka pisikese alatäitunud gümnaasiumi jaoks enam materiaalseid vahendeid pole, siis ta lihtsalt pannakse kinni. Paratamatus.
Kui kool on tehas – aga seegi metafoor on juba vana ja rahvusvaheline –, kaotab mõistagi väärtuse selline teadmine, mida pakuvad filosoofiline ja pedagoogiline antropoloogia, kasvatussotsioloogia, kriitilis-emantsipatoorne ja hermeneutiline kasvatusteadus, ka kasvatuse mõttelugu üldisemalt. Teisisõnu, täna omaks võetud mõistetes ilmutab end Eestis vägevalt juurdunud biheiviorism ehk input-output loogika. Kasvatuse ja hariduse filosoofilise koega teadmise olemasolu on kahanenud vaid mõne üksiku inimese teadvussisuks, kes veel mäletavad, olles vanuses 50+. Biheiviorism on mugav ja kindla peale minek, pole vaja mõelda nüanssidele, isiksuste, kogemusmaailmade ja situatsioonide ainukordsusele. Eestis saab mitte välja teha rahvusvaheliselt juba kolm aastakümmet väldanud biheiviorismi argumenteeritud kriitikast. Tahaks küsida, kuhu… Loe rohkem »
Sügisel hakkab LÜG tööle, sellest peaks maakonna peale piisama küll ja küll. Kui jälgida praeguste gümnasistide õpimotivatsiooni, siis paljudel puudub see täielikult ja nii mitut gümnaasiumi nende lapsepõlve pehmeks pikendamiseks maakonnas küll hing paelaga kaelas üleval pidama ei peaks. Raisatud kolm aastat, mille jooksul oleks noor inimene laisklemise asemel võinud kutsekoolis ameti omandada. Küllap koolireform, olgu see paljudele nii valus kui tahes, lööb selles mõttes õhu puhtaks. Riigigümnaasium, et oodatavat taset saavutada ja ennast Eesti haridusmaastikul õigustada, ludrisid loodetavasti vastu ei võta ja ehk tõuseb ka gümnaasiumiharidus kui otsene ettevalmistus kõrgkooliks tasapisi taas ausse.
“Kui jälgida praeguste gümnasistide õpimotivatsiooni, siis paljudel puudub see täielikult ja nii mitut gümnaasiumi nende lapsepõlve pehmeks pikendamiseks”
Tead, ära arva endal seda õigust olevat rääkida kõigi eest. Sinu üldistused maksavad sama palju kui mukikaka. 30 tilka palderjani peaks sulle alustuseks piisama.
Eks see koer ikka kiljata, kes kiviga pihta saab. Kui tundsid ennast puudutatuna, siis on veel lootust! Tubli!
“Raisatud kolm aastat, mille jooksul oleks noor inimene laisklemise asemel võinud kutsekoolis ameti omandada.”
Varakult spetsialiseerumine on TÄNAPÄEVAL tupiktee, sest kogu ametlik ideoloogia rõhub elukestva õppe tähtsusele – tootvad elukutsed muutuvad ajas liiga kiiresti, et ühele-kahele erialale pühenduda. Pealegi mäletan hästi omast kogemusest, et 15-16-aastaselt ei osanudki üht eriala teisele eelistada. Lõppkokkuvõttes võib riigile olla kasulikum põhikoolilõpetajatele 3 aastat keskkoolis sotsiaalseid kombeid ja (veel kord!) 2×2-te õpetada, kui kulutada sama raha nende üldharidusliku teadmistepagasi kasvatamiseks uude ametisse ümberkoolitamisel 5-10-e aasta pärast, mil nad taas töötuiks osutuvad.